Capoeira Supilinnas

Oh, mind rumalat. Unustasin mainida, et Supilinna päevade raames toimub ka capoeira esitlus täna. Tulge kohale! Ikka seal samal laval kus ülejäänud üritus. Näeme seal! :)

Tasakaal

Maailm ei ole must ja valge, halb ja hea. Pigem suudetakse näha heas ka halba kuid vastupidi mitte. Mõlema versiooni nägemine aga toob inimeste ellu tasakaalu, mida on vaja rahulolu säilimiseks. Vahepeal kaotame tasakaalu meelega, et teha uus samm. Ka kõndides on sammu astumiseks vajalik korraks ühel jalal seista, ning see on keerulisem kui korralikult maapinnale toetumine. Minu tasakaal oli kadunud, seisin ühe jala kolmel varbal ja kinnitasin, kuidas ma suudan suure taldrikuvirna mängeldes mitu kilomeetrit liigutada. Kui ma aga iga natukese aja tagant taldrikuklirinat kuulma hakkasin, pidin tõdema reaalsust.

Pärast loengut õppejõuga linna jalutades, ütles ta mulle, et ma olen ma suudan leida ka oma halva külje positiivsuse ning olen piisavalt tugev, et see enda kasuks pöörata. Üks samm korraga, kinnitan ma endale. Lähenen teise pilguga olukorrale ning püüan vähem sama aegselt rohkem elades. Püüa vähem. Ela rohkem. Kell neli öises Tartus meenus mulle õppejõu teine lause. "Igaüks vastutab ise oma heaolu eest." Pisike tõde mis on kerge ununema. Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks. Kui sa tahad võtta midagi negatiivselt, siis palun väga, see võimalus on olemas. Kuid teist süüdistada sinu tuju rikkumises ei saa. Sa kas lased tal seda teha või ei. Katsetasin eile - võtsin kogu vastutuse enda peale. It felt great! Teadmine, et mina ise olen enda ülemus ja jumal mõjub enesekindlusena.

Proovige. Leidke üles oma hea külg ning mis selles on negatiivset; oma halb külg ning selle positiivsus. Kui ise ei leia, otsime koos! :)

Tell me! Whatcha gonna do? When they come for you?

Tundsin, kuidas mind lõhki rebitakse ning ma omadega täielikult ummikusse jooksen. (Sest ennast vaid kahe tegevuse lõbustada ei ole minulik)Et päästa mis veel päästa annab, otsustasin minna nii kaugele poodi kui võimalik. (Kaks ühes - jalutuskäik ja ostud saavad tehtud). Tagasitulles sain Dustfingeri ja A'ga kokku ning nad panid mulle "Bad Boys" loo pähe. Laulan juba tunde. Esimene hetk, kus kadus nii ummik kui rebimine oli nendega mööda Emajõe kallast jalutades.

Poes mõtlesin, et luban endale midagi head tähistamiseks. (Tähistan uut nädalat. Oi, kui te vaid teaks kui palju kõike juhtuma hakkab. Arvatavasti püsin jalul veel vaid tänu oma hullumeelsusele.) Selleks valisin "Matcha Green Chai Latte" tee. "Eksootiline jook on valmistatud Aasia rohelisest teest ning idamaistest vürtsidest." Tassi sees nägi välja nagu roheline löga, mis paneb mind öösel pimedas helendama ning annab võimaluse mind lambina kasutada. Poleks nad riigi kaneelivaru sinna sisse valanud oleks see tunduvalt mõnusam olnud.Tänase päeva moraal: Uusi asju peab katsetama ning sõbrad on sageli parim ravim.

(Ma olen niivõrd väsinud, et ei suuda hetkel ühtegi parema pointiga sissekannet teha. Varsti võin teile rääkida, kuidas ellu jääda kui on nii kiire, et isegi magada ei jõua. Ma nimelt kavatsen ellu jääda.)

P.S. Mürakarude kalendris on tänane päev märgitud kui "Lennuilma ootamise päev". Geniaalne, kas pole?

Capoeira workshop - Vem jogar mais eu (Tartu)

Capoeira, capoeira, capoeira, tule ka! (Sõbrad võta kaasa!)

Kohal on
Contra-mestre Caracu (Capoeira Senzala Berlin)
Professor Cocăo (Capoeira Senzala Tartu)
Professor Léo Cabeça (Capoeira Senzala Helsinki)
Professora Mari Doende (Capoeira Senzala Helsinki)
Professor Josué Canélăo (Angoleiros do Sertao)

Trenni teeme reedel (07.05.10) Tähtvere tantsukeskuses, laupäeval ja pühapäeval (08/09.05.10) Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis.

Kohtume workshopil!

Minu esimesed

Oh, kui palju neid on olnud viimasel ajal. Neid esimesi. Mõned näited.

Esimene jänese kujuline leib.Esimene päikseloojangu jäädvustamine sel aastal. Ühtlasi oli see esimene nii ekstreemne loojangu pildistamine. Seeliku ja katkiste kummikutega üle väga vesise, lumise ja võssa kasvava põllu jooksmine võiks olla spordiala. (Pöörake tähelepanu päikesele)

Esimene siivutute asendite võtmine ja roomamine mudas. Esimene reis uute kummikutega.

Muinasjutt nimega Minu elu

Seisin keset heinamaad, päike paitamas soojalt talvega kahvatuks muutunud põski ning soe kevadtuul sasis juustes. Veidi eemal hüppasid kolm suurte valgete sabatuttiga kitse mööda põldu ringi. Kaugemal metsa serval näris üks sabatutikandja lume alt välja sulanud heina. Eemal oli veel üks.. ja veel üks.. Sinise taeva all lendlesid linnukesed, kes ise samal ajal rõõmsalt sädistades, et kevad on lõpuks ometi saabunud. Kõrgelt üle pea lendas vähemalt 11 haneparve oma kolmnukrse lennustiiliga. Seejärel, justkui ei kuskilt ilmus selgete värvidega suur vikerkaar. Varsti oli märgata ka teist, suuremat ja kahvatumat. Ainus, mis puudus oli rääkivad jänesed.

Jah, muinasjutt. Ning igas muinasjutus peab olema keegi, kes ilusat püüab rikkuda ning susserdab koguaeg kuskil. I was that twist in the fairytale. Ning see oli juba hirmutav - olla enda muinasjutus õelaks tegelaseks. Ei soovita kellelegi, ausalt. Viimasel ajal olen oma halbu harjumusi ümber koolitanud ning muutun vaikselt heaks tegelaseks, kes metsas rohututil istudes võib okassiga silitada ja kellele karu paneb öösel teki peale.

Lähiajal pildid lihavõtetest, kus oli selle aasta esimene jänesekujuline leib, esimene päikeseloojangu pildistamine ning esimene mudas roomamine ja palju muud. Stay tuned!