Dec 28, 2011

Südametunnistus teeb draamat

Öö. Kell tiksub halastamatult, tik-tak-tik-tak. Möödub minut, möödub kaks. Vahetan seitsmendat korda asendit, aga und ei too nendest ükski. Kassile mu rahutus ei meeldi. Iga liigutuse ajal käitub ta nagu keegi üritaks teda lennukist välja visata ning lükkab küüned kõige lähemal olevasse objekti. Õnnetuseks on need minu jalad. See sunnib küll voodis veeretamise lõpetama, kuid unisemaks ei tee. Kui ma magama ei jää, ärkan hommikul hilja; kui ma hommikul hilja ärkan, ei jää ma õhtul magama. Nõiaring, millest on raske välja murda.

Südametunnistus ei koputa enam õrnalt mu haprale hingele vaid marssis julmalt sisse ning nüüd karjub palju kopsud ja kõri lubavad. Mul on rõõmustav teada, et ta kõripaelad on korras ning kopsumaht korralik. Olen korduvalt püüdnud seda kriiskavat häält kuulda võtta ning istunud maha eesmäriga õppida. Kuid enne, kui veel alustada suudan, leiab aju midagi, mille üle painajalikult mõelda. Näiteks marineeritud kurgid keldris või tühjaks saanud teetass või puid juurde ootav pliit köögis.. Oleksin justkui neelanud alla magneti, mis tirib vastupandamatult kuskile eemale. Eemale õppimisest. Teine magnet on õpikute küljes, kuid õnnetuseks on see samaliigiline.

Istuda ilusa roosa mulli sees ja loota, et motivatsioon tuleb enne eksameid tagasi on oleks narrus. Ei jää muud üle, kui südametunnistust kuulda võtta - hea, et ta niivõrd varakult karjuma hakkas ning mitte päev enne - ning õppima hakata. Lihtsalt karmi sundimisena. Lukustada end enda tuppa ja seltsiliseks ainult õpikud. Ma tean, et kirg on minus täiesti olemas. Momendil on see kahanenud vaid õrnalt hingitsevaks sädemeks, kuid see on olemas. Vaja läheb hapnikku ning sellest lahvatab suur tulekahju. Imeline, soe ning silmipimestavalt särav.

Dec 19, 2011

Piltuudis

Jah, mul on piparkook, mis on kaktuse kujuline. Roheline ja puha. Ma olen alati teadnud, et on mingi põhjus, miks me sõbrad oleme. :)

Dec 18, 2011

Mis teed? Teed!

Eile oli äärmiselt tegus päev. Ärkasin üles ja parandasin ühikas kraanikausi ära. Just nii lahe olengi. (Nukker selle juures on see, et lambipirni vahetuseks tuleb vist ikkagi töömees kutsuda.)

Seejärel läksin eksamile ja tegin selle päris edukalt. Premeerisin ennast Jaanus Harro loenguga (kaks loengut jooksis kokku ja ma ei teadnud, kumba eelistada). Mulle Harro meeldib, viskab nalja ja ajab asjalikku juttu. Ning tal on loengute jaoks meeletult hea hääl minu arvates. Selline mahe ning mõnus, tark hääl.

Loengus hakkas mind aga kummitama idee sellest, et see on selle aasta viimane loeng. Rohkem loenguid ei ole. Rohkem sinna õppehoonesse ma sel aastal ei satu. Uuest semestrist agab kolib teaduskond teise majja, mis tähendab.. see on minu viimane kord seal loengus. Istusin isegi peaaegu sama koha peal, kus esimest korda seal majas. Lihtsalt väga palju targemana. Nostalgitsesin pikalt ja jätsin hoonega ilusti hüvasti ning tegin seal olevast kuusest pilti mälestuseks. Eile sai isegi südantlõhestavalt ilus ja armast tekst valmis kirjutatud blogi jaoks, selline mis südame härdaks teeb ning pisara silma toob. Päris valmis ei saanud, seega ära ei postitanud. Täna sain kirja, et kolime. Kõik peale kahe instituudi lähevad teise majja. Mina jään oma instituudiga praegusesse majja. Niipalju mu nostalgitsemisest siis.

Täna räägiti mulle, kuidas minu pisike sõber - kes ei ole enam üldse nii pisike - mind ja mu värvipintsleid igatseb. Talle tegelikult ei meeldi värvida eriti, talle meeldib pintsleid värvist puhtaks loputada (see ei ole minu mõjutus, ausalt ka). See pani mind mõtlema, et peaks tegema nimekirja asjadest, mida ma tahan järgmisel aastal ära teha (aasta lõpus ikka tehakse veidraid plaane ja loetelusid). Huvi pärast tahtsin oma selle aasta lubadusi ka vaadata, et kuidas nendega läks aga... see need on kuskil kadunud asjade maal paremat elu otsimas. Mis on need 12 asja, millega sa tahad järgmine aasta hakkama saada?

Dec 15, 2011

Shh! Inside voices!

Tegin endale tassi kohvi. Siis veel ühe. Ja siis veel mõned. Kodused ütlevad küll, et minu tehtud kohv on kui "lahja roostevesi" kuid vähemalt mina saan oma platseeboefekti kätte. Teate, mis mu kohvijoomine tähendab? Just, nüüd on sess hakanud kõikidel võimalikel tasanditel.

ÕIS oli täna maas. Ma usun, et teate ka seda, mis tähenduse sellele omistada saab. Just nimelt - ainetele registeerimine hakkas. Kas Teil on juba registreeritud? Sain peaaegu kõik, mida tahtsin - mõne jaoks tuleb eksameid teha. Mina olen rahul. Kooliga on muidu praeguseks nii, et esmaspäeval võib mulle lilli tuua, sest siis on selle aasta viimane eksam. Enne seda tuleb muidugi etoloogiaga ühele poole saada. Viimase eksami suhtes on väga vastakad tunded. Ühelt poolt tahaks meeletult paberile õigeid vastuseid kirjutada, sest siis näeks õppejõudu jälle. Teiselt poolt, see on viimane kord selle õppejõuga (ning siis ei saa ma enam oma öökapiraamatuid põhjendada lausega "Ma õpin eksamiks"). Viimases loengus andis ta võimaluse meil küsida, mida hing ihaldab. Meie küsisime, kas ta mingeid aineid veel annab ning millal neile registreerida saab...

Katsetasin ükspäev, kui edukalt ma suudan meenutada esimese toakaaslae õpetatud žongleerimist. Hiljem mõtlesin, et munade kasutamine selle teada saamiseks ei olnud ehk kõige taibukam idee. Või oli mul lihtsalt tugev eneseteadvus ning usk. Põrandale midagi ei lendand ning lisakoristusnädalat kaela ei sadanud. Kuid edaspidi ehk kuulan siiski soovitust katsetada mandariinidega - parem kui õunad(või munad).
Kuna hakkab vaheaeg tuleb ühikas "kes on Tartus, see koristab" aeg. See on siis teiste sõnadega "boks on korras kui Nohik Tartus käib."

Aga üldiselt on kell neli hommikul, Punapea ei ole küpsetuspaberi all juba viimased kaks tundi liigutanud, ülemine korrus läks ka tund aega tagasi magama ning väga lärmakad noormehed mu akna taga on ka vaikinud. Kell neli hommikul magavad vist kõik selle ajavööndi inimesed..

Dec 13, 2011

Nördimus

Paljud asjad tekitavad minus viimasel ajal nördimust. Näiteks see, et saime teisipäeva hommikul ühika kõrgemate jõudude käest kirja, kus öeldi väga ilusate sõnadega, et üliõpilased on lambad ja idioodid, "sest ei oska oma prügi prügikasti panna, seda ei ole enam probleemiks, et kast täis saab." Vaatasin kõrvale sellest, et õige sõna oleks pidanud olema "jäätmed" ning meenutasin oma boxi koti ära viimist esmaspäeva õhtul: selleks ajaks kui mina sinna jõudsin oli kast ääreni täis, luuk kinni ei läinud ning mitmed kotid olid seetõttu asetatud ümber kasti. Kasti kõrval seisis kahtlase välimusega kohalik "prügikastionu" ja naeris, et no kast on nii täis, et õudne kohe. Kirjutasin kõrgematele võimudele ning rääkisin, mis pilt mulle esmaspäeval avanes. Sai täna kirja vastu, kus räägiti pikem taustastoori (mis õigustas lammasteks sõimamist esimest korda) öeldi, et minu juttu lihtsalt ei usuta. Edaspidi käin kaameraga ringi ainult.

Teine nördimus oli põhjustatud ülikooli poolt. Ühes aines tuleb esitada homme aine lõpumapp, mille nimel ma olen mitu ööd üleval istunud ning mille ma sain nädalavahetusel valmis! Täna (note: päev enne esitamist) saatis õppejõud kirja, et sorri, tal on mõned nõuded valesti esitatud ÕISis, lugegu me uut juhendit. UUT JUHENDIT. PÄEV ENNE ESITAMIST. Jah, saime pikendust. Kui ta mulle nüüd vaba aega ka juurde annaks, siis oleks päris äge.

jne.

Tahaks pead vastu lauda taguda ja mõned ajurakud ära kaotada, võibolla siis sellised asjad ei tekitaks minus nördimust. Aga täna on eksam, seega ei saa lasta tujul ega ajurakkudel langeda. Täna tuleb särada!

Dec 10, 2011

Hambaarstid

Räägime hambaarstidest. Mis tundeid nad teis tekitavad? Ühiskonna normide järgi on hambaarstid vist ühed jubedaimad ning kardetumad üldse.

Minule nad meeldivad. Jubedalt. Ehk isegi natukene liiga palju.
Nüüd te ütlete, et "Ah, sulle ei ole siis haiget tehtud." On ikka - näiteks tarkusehamba tõmbamisel panin pildi taskusse. Kuid sellest hoolimata, mulle meeldib seal käia. Lamad mugavas toolis, mõnusas asendis, ainus mis sinult nõutakse on suu lahti hoidmine. Üldjuhul tuleb mul uni. Päris seda tunnet ei teki, kui keegi su juustes siblib aga midagi ligilähedast. Ei, mu hambaarst ei silu ega sibli mu juukseid. Imelik, eksole. See lummus nende vastu. Väidetavalt ma olengi imelik. Leiutasin teooria, mille kohaselt mu armastus ei ole minust tingitud vaid hoopis millestki muust. Kui nii, siis ühiskonna normide järgi ma ei olekski imelik. Teooria - tuimestus paneb mu laksu alla. Suhtlesin tuttava hambaarstiga. Tuimestus päris nii ei mõju ning enda käitumist ma sellega välja vabandada ei saa. Järelikult on see minu järjekordne kiiks. Aga ma ei kurda - tore on enda kohta igasuguseid põnevaid asju avastada. Huvitav, kas ma kunagi seal lausa magama jään - magavaid patsiente olla nähtud küll ja küll.

Kuidas teile hambaarst mõjub?

Dec 9, 2011

Raamatukogu minu toas

Kui Punapea peolt koju jõudis oli nohik juba magama läinud ikka veel üleval. Punapea karjus paar lauset stiilis "Issand, sa oled imelik!" (see oli üks nendest - toim.) ja kukkus oma küpsetuspaberis tekile. Nohik läks magama kaks tundi hiljem. Neli tundi hiljem oli ta üleval.

Minu üleval istumisele on suurepärane seletus. Nimelt, nohiku elu on raskem kui arvata võis ning minu vaba päev õppida läks üpriski aia taha. Kui ma paar tundi plaanitust hiljem raamatukokku jõudsin ja end mugavalt sisse seadsin - kandes oma nohikuvesti ja patsikesi - olin ma täiesti valmis õppima. Õppima, kuni tädi harjaga tuleb ja mu raamatukogust lihtsalt välja pühib. Mitte miski ei läinud aga plaanitult.

Istudes ilusa koha peal kaktuse kõrval, hakkasin oma paberites tuhlama ja välja kirjutama vajalike raamatute asukohti. Minu pettumus ei olnud väga suur, kui esimene raamat ütles, et teda peab hoidlast tellima. Minu pettumus ei olnud väga suur, kui teine raamat täpselt seda sama ütles. Neljas teos sama sildiga hakkas aga mõjuma. Minu mannavahuroosa unelm, et ma tulen raamatukokku õppima, et ei peaks poolt 1/4 raamatukogust koju viima hakkas vastu taevast lendama. Arvasin, et vähemalt ei saa olukord enam hullemaks minna. Juba sellise arvamuse eest olin ma hullem ära teeninud. Minu nohikupats lagunes laiali ning momendil, kui üks - arvatavasti raamatukogu kõige kompum poiss - tahtis minu lauda istuda, sodisin mina endal nägu pastakaga.

Pärast sihitut kondamist riiulite vahel ning raamatute otsimist, võiks natukene sobida pakkisin ennast kokku ja lonkisin läbi vihmasaju ja pilkase pimeduse teaduskonna poole. Sealt oli võimalik saada teoseid ilma ootuseta kuid... koju tuli neid ikkagi vedada. Raamatukogu lubas mul endal vabalt ringi tuisata ja raamatuid otsida. Leidisin teose, mille sisukorras oli mulle ideaalselt sobiv peatükk. Lähemalt uurimisel selgus, et kellegi oli seda peatükki rohkem vaja, sest see oli raamatust välja tõmmatud. See oli ainus eksemplar seal.
Koju jõudes sukeldusin raamatumaailma ja sinna ma ka jäin. Mu teaduskonna raamatukokku ei ole mõtet enne järgmise nädala lõppu minna. See on tühi.

Dec 6, 2011

Uscire di mente. *

Kell on pool kaks öösel. Kuulan vaheldumisi Roxetti ja mingit prantsuse laulu, mida oskan kaasa laulda, kuid mille sõnade tähendust ei tea siiani. Toakaaslane magab ning et tuli teda võimalikult vähe häiriks, istun voodis lamp kuklasse paistmas. Raamatu nägemiseks tuleb seda kõrgemal hoida, mis aeglustab mu konspketeerimist märgatavalt. Mõtlen õudusega kõikidele oma kodutöödele, mis veel tegemist ootavad ning sellele, kui palju enamat ma oleks võinud täna valmis jõuda. Poleks kaks tundi valet asja teinud, oleks ehk jõudnud ka.

Tartu tundub magavat. Isegi korrus kõrgemal naabrid ei liiguta toole ega põrgata palli nagu tavaliselt. Hakka või muretsema, et midagi on juhtunud. Eile nad veel laamendasid. See oli nagu õhtune rituaalne – nemad lärmasid ja mina mõtlesin, et kas nad vaiksemalt ei suuda olla. Harjumus tekkis juba. Toakaaslasel on suletekk, mis liigutamisel teeb häält nagu ta magaks küpsetuspaberi all. Alguses häiris see mind rohkem kui nüüd. Võibolla ta varem lihtsalt keeras end öösiti rohkem? Aga võibolla olen sellega ka harjunud. Ise küpsetuspaberiteki all magamist küll ette ei kujuta - suletekk on soe ka, tekib väga küpsemise tunne.

Keegi ei kirjutanud ega joonistanud mulle. Mõtlesin, et kui keegi mulle ei kirjuta, siis kirjutan ise rahvale ja sorteerisin postkasti läbi. Senimaani ei ole keegi ikka veel kirjutanud. Kuid eks see ole arusaadav. Kõik ei ole nagu mina ja New York, et kunagi ei maga.

* out of mind.

Dec 4, 2011

Wee-ee-ee-e-he-he-ee-ee-ee-e-ee-um-um-buway!

"Täna tuleb oma vihkamised ära vihata ja matemaatika ära teha, homme peab rahulik püha olema", ütles "kursakaaslane" kui ma rääkisin südantlõhestavalt oma matemaatikaprobleemidest. Valasin verd, higi ja pisaraid ning proovisin sellest jagu saada. Viis tundi maadlemist ning .. hakkama sain! Õhtu lõpuks oli selge tõsiasi, et minu loogika matemaatika jaoks veel ei sobi. Oleks täiesti üksi pidanud tegema, istuks senimaani kodus ja taoks pead vastu lauda.

Kooli on veel kaks nädalat. Ning siis tuleb puhkus! (loe: siis vahetan linna, kus õpin). Et nii kaugele jõuda tuleb mõned eksamid sooritada ja suuuuur hunnik kodutöid teha. Ei midagi teostamatut, lihtsalt palju keskendumist ja tähelepanu nõudvad ülesanded. Aju tuleb ka õppida. Kuid tsiteerigem siinkohal Kenn Hilli: "Kui me suudaks mõista, kuidas me aju töötab, siis me peaksime oleme nii lihtsad, et me ei suudaks seda mõista". Huvitav, kui see lause eksamitöö äärele kirjutada, mida õppejõud arvaks?

Ühikas on lisaks päkapikkudele ka draamat saanud. Ei midagi uut ja põnevat, ikka samad teemad. Rääkisin toakaaslasele, kuidas öösel kell neli ei ole ilus oma äratusehelinaid läbi kuulates hommikuks parimat valida (eriti kui ta kavatseb hommikust äratust ignoreerida) ning koristamise teemal pidin ka tükk aega käima ja nõida mängima. Esimene teema lahenes kiiremini ning praeguseks on ka teine saanud puhta lõpu. Kui kauaks, näitab vaid aeg. :) Kirjutage ja joonistage mulle, õppejõudude ummistavatele kirjadele on tore vaheldust saada.

Nov 27, 2011

Tegin eile oma ajuga diili, et kui tema mind tänase eksami ja 12h kooli jooksul ei reeda ning alt ei vea, annan mina talle nii palju und kui ta tahab, sotsiaalse ürituse ning suurendan ta värske õhu saamise sagedust tunduvalt.

Ajavööndis, kus me asume on kell veidi üle südaöö ning 12 tundi kooli on selleks korraks läbi. Aju pidas ennast vägagi hästi üleval ning koostöö oli sujuv. Siiski, korraks ta tardus eksamil ning nüüd proovib vist end heastada. 12h kooli ja ma TAHAN õppida veel.Akna taga käib suur ilutulestik. Mis alguses tundus poiste paugutamine osutuks hoopis millekski võimsaks ja suureks ning niipalju kui üle majade paistis ka üpris ilusaks. Pilt jäi siiski udune - külmaga aknast pilti teha pole minu stiil.
Ja päeva jääb lõpetama teemakohane laul. Rock Hotel - Tean, ei tea.

Nov 25, 2011

Kui keegi tahab kell kaks öösel ajusagaratest või tajust funktsioonidest unejuttu, siis võib minuga kontakteeruda.

Oct 30, 2011

Rabarber on nüüd mürgine

Tee ja rabarberikoogi saatel uudiseid lugedes jäi silma üks artikkel Postimehest, mis kogub kommentaare nagu ikka kirjutised, kus räägitakse millegi ära keelamisest. Nimelt on valmis tehtud uued terviskaitsenõuded lasteaedadele ning nende kohaselt ei tohi lasteaia territooriumil kasvatada mürgiseid taimi. Loetelu ei anta, antakse aga kirjandust, kust tutvuda ohtlike taimedega. Ning nendeks on siis näiteks: agaav, alpi kuldvihm, kee-palvehernes, putked, hapuoblikas, rabarber ja jänesekapsas, harilik sinilill, nartsiss, piibeleht ehk harilik maikelluke, priimulad ja nurmenukud. Selle loetelu lugemise peale ei suutnud ma otsustada, kas minna testamenti kirjutama või lasta endast teadusajakirja artikkel kirjutada kui väga võimsa tervisega inimesest.

Ma ei ole taimeteadlane ning ei ole ka lugenud igat artiklid nende taimede kohta. Seega ma ei pane kätt südamele ja ei ütle, et osad nendest ei ole mitte kunagi mürgised. Kindlasti teatud olukordades on. Teatud olukordades on šokolaadi söömine ka ohtlik. Teatud olukordades on hingamine ka ohtlik.

Mind paneb aga hoopis mõtlema see, mida me lastele tegelikult lasteaedades õpetame. Praegu liigub ühiskond üha edukamalt selles suunas, et mässime lapsed vati sisse, et miski neile liiga ei saaks teha ja mõõdame ka porgandikõverust, et nad kõverat porgandit süüa ei saaks. Mingid piirangud on muidugi vajalikud aga kas me tahame järgnevates põlvkondades tekitada hirmu sinilille ees või tahame neile õpetada, et pärast sinilille näperdamist peseme käsi? Jah, lapsed peavad olema lasteaias kaitstud kuid kui kaugele me selle kaitsega lähme? Sest mingist piirist alates on see pigem kahju.

Keelata saab kõike. Kuid lapsel ei suudeta 24/7 silma peal hoida, ta leiab oma sinililled ja hapuoblikud ikka üles. Jääb kangesti mulje, et vastutavatel kohtadel olevad inimesed ei taha või ei viitsi või ei oska midagi kasulikku teatud teemade puhul mõleda seega teevad midagi lihtsalt näitamaks, et nad pole niisama istunud. Lapsi koheldakse kui lolle, kes mitte midagi ei oska ega tea. Tegelikkuses on nad aga tunduvalt arukamad kui neid tahetakse näidata. Mida rohkem neid aga kaitsta üritatakse, seda enam nad jäävad ilma kogemustest, mis õpetavad. (Ma ei väida siinkohal seda, et nad peavad hakkama lillesibulaid sööma, et mõista selle ohtlikust). Vaatepilk on kurb.

Sõin oma koogitüki lõpuni ja mõtlen, et oleks teine tükk ka, sööks veel.

Oct 28, 2011

Elus on kaks tähtsat reeglit:

... ära kunagi ütle kõike korraga.

Mul läks sõber sõjaväkke. Ütles, et oh kirjuta mulle, et tal igav ei oleks. Ma hoiatasin siis, et minu puhul ei ole normaalseid kirju oodata ju, kas ta riskib. Tema vastas aga enesekindlalt, et mida kahtlasem seda parem.

Vorpisin talle siis kirja, päris mitu lehte. Täna või homme peaks ta kätekõverdusi tegema, et seda kätte saada. Mind tegelikult täitsa huvitab, mis reaktsiooniga ta neid morsekoodis lehti loeb. Ei tea kas peaks varsti morsekoodi ka järgi saatma või suudab selle kuskilt koha pealt leida ...

Oct 27, 2011

Notsud ja kööginõud

Kuna peale kooli mu elus mitte muhvigi hetkel ei toimu, siis üldjuhul on inimestel juba siiber saanud minu kuulamisest - sest muud mul rääkida ei ole kui oma uusi loengutest kogutud teadmisi. Õnneks sain ühe kodutöö raames uusi tuttavaid, kes ei pannudki näppe kõrva ja ei hakanud "La-la-laaa" tegema kui ma notsude vajaduste elastusest rääkima hakkasin.

Teiselt poolt jällegi, kuigi sõbrad on aru saanud, et mul muud rääkida pole hetkel kui loomade käitumisest, siis see ei tähenda, et nad mu kuradile saadaks. Mind on ikka vaja, sest nende elus toimub oi kui palju. Lihtsalt, suhtlus on väga monoloogne ning minult oodatakse pigem toetavaid vahemärkusi nagu "mhmh" või "Saan aru".
Positiivse noodina aga see, et esmaspäevaks peaks etoloogiaga ühel pool olema ning kui kõik edukalt läheb, ei istu ma 24/7 kapi toel põrandal õppides.

Aga et teid kallid lugejad säästa mu koolijutust, siis natukene "ühikadraamat" ka. (Draama mõõtmeid see välja ei anna kuid midagi paremat ka pajatada ei ole). Olen kogu oma tudengipõlve ühikas elanud ning ainsad nõud, mis lõhutud, on olnud sellel semestril. (Jah, isegi Belgias, kus tüübid ühe käest läinud peo ajal lõid pudeli otsapidi seina sisse ei lõhutud ühtegi klaasi). Tänase hommikuse seisuga oli kilde aga kolmest erinevast nõust juba- nendest kaks kuulusid mulle. Ehk siis: Minu sigailus ämblikuga teraapiaklaas leidis oma kurva lõpu vannitoas, kus... ma tegelt ei tea ja vist ei taha ka teada, miks nad mu joogiklaasiga vannitoas olid. Sellel asemele osteti uus ja täiesti tavaline klaas, mis leidis oma lõpu paar nädalat hiljem jäädes mu toakaaslase käe ja veekraani vahele. Selle asemele tuli õlleklaasi stiilis klaas, mis on imekombel senimaani elus. (Siikohal on üheks lugevaks argumendiks kindlasti ka see, et seda hoian ma teistest eemale nüüd).
Täna öösel oli kööki tekkinud suuremat sorti pestud nõude virn. Valmistasin mina hoolega oma putru ning pärast üht koputust vastu potiäärt kulbiga...varises see torn nagu laviin. Esimese hooga ei olnudki justkui miskit hullu kuid hiljem avastas toakaaslane oma mõrvatud kausi hunniku alt. Lömastatud suurema kausi poolt. Kuna mingil põhjusel rahvas räägib vaid mulle, et "Kuule, võiks ju olla et kõik koristavad kapi enda järelt ära, eks?" siis võtsin ohjad enda kätte ning läksin ja pidasin hommikul kõigile ükshaaval pisikese loengu teemal "Kuidas ühikas ellu jääda ilma nõusid kaotamata ning prügisorteerimise ABC". Kui sellest kasu ei ole, võtame plastnõud kasutusele.

Ja muud ei olegi. Eesti või Türgi post ei ole mu kirjadest vaimustuses (praeguse seisuga täpselt pooled on kaduma läinud) ning ma oskan itaalia keeles öelda, et ma olen hulluks läinud. Selline see mu elu hetkel on. Aga kes notsudest või puuviljakärbestest või kajakatest teada tahab / vestlust sel teemal teha, vabalt võtke ühendust. :)

Oct 18, 2011

Koolilood siinpool sood

Nädalavahetus läks nagu kõik eelnevad. Ehk siis reedel luban endale vaba päeva, et nädalavahetusel õppimiseks energiat koguda ja järgmine hetk on pühapäeva südaöö, kus vesiste silmadega kalendrit vaatan ja aru ei saa, kuidas jälle nii läks. Ülikoolis nii kaua käidud, et vahepeal ma juba täitsa eeldan sellise olukorra tekkimist ning jätan õpikud ja muud vajalikud materjalid Tartusse - ega ma koormaeesel ole, et neid niisama kaasa vedada. Aga usk endasse on ikka jube suur ja varsti vean jälle enesekindlalt kõike koju...

Sel pühapäeva õhtul tabas mind aga lisaks nädalavahetuse plaanide hävimisele veel teinegi üllatus. Minu masterplaan õppimise osas lendas vastu taevast, sest nädalas on seitse päeva mitte kaheksa. Samamoodi hävis eriefektide saatel mu eksamiplaan, sest selgus, et 19 ja 9 on erinevad kuupäevad. Sellistel hetkedel olen ma tõsiselt üllatunud, kuidas ma nii kaugele üldse jõudnud olen. Tegin mõlemad plaanid ümber ning esimesega olen praeguseks kolmapäeva õhtus. (Olgu öeldud, et momendil on teisipäeva öö. Juhhei!)

Kuupäevade tundmine on üldse minu üheks nõrgaks küljeks. Vihtusin teha igasuguseid põnevaid matemaatilisi ülesandeid. Mitu tundi tegin. Sest tähtpäeva võis juba õhus tunda. Öösel kell üks avastasin aga pettumusega, et tähtaeg on 26. november ja oh üllatust - meil on alles oktoober. Ei saa ikka ilma järgi kodutööde tegemist planeerida.

Kuid kui kodused nädalavahetused välja jätta siis üldiselt on tunne nagu oleks "Tangled" multikast pärit hobune Maximus. Kõik, mis vaja saab tehtud, olenemata sellest kui keeruline, aeganõudev või raske see on. Kui minust film tehakse, siis selle praeguse hetke taustaks oleks Mika - Any Other World muusika (ilma sõnadeta). Kangelane tuleb, hakkab vaikselt nokitsema oma töö kallal.... ning siis tuleb sõnadeta stseen, kus tehakse elusid muutvaid tegusid. Vot nii.

Oct 12, 2011

Hambapasta maagia

Avastasin, et mu uus hambapasta on ääretult võimas. Esimene kord seda kasutades tuli mul idee oma seminaritöö teemaks - õppejõuga rääkides selgus, et täiesti hea idee. Nüüd aga tekitas see hoopis motivatsiooni õppimiseks. Pool üks öösel.

Mu hea tuju ja omaette laulmise müsteerium on lahendatud - ei olegi kella viie tee, uus hambapasta hoopis.

Oct 11, 2011

Kella viie tee

Arvestades seda, kui tubli ma olen olnud viimasel ajal, said pühapäeval hommikul ikka väga kehvad pannkoogid. Polnud ei seda õiget maitset ega välimust. Juust parandas olukorda silmnähtavalt. Nädalavahetusel tuleb pannkoogiküpsetus kiirkursused läbida.

Täna oli üks eriskummaline päev. Ehk seetõttu, et mu unenäos tuli maailma lõpp. Ebareaalsem kui mu kunagine maailmalõpu unenägu (mattume kõik lumme). Päike tuli planeedile jube lähedal ning tuul tahtis inimesi ära puhuda. Mina haarasin kaamera järgi ning proovisin ilusast suurest põlevast Päiksest pilti saada kõigepealt. Usun, et see on maailmalõpule päris hea reaktsioon, sest kui inimesed uuesti tekivad evolutsiooniga, siis on neil fotomaterjal olemas minevikust.

Aga võibolla oli eriline mõnel muul põhjusel. Juba teist päeva kõnnin ma jalgu lehtedes lohistades ning tänaval omaette lauldes. Armunud ma ei ole ning joodav teesort ei ole ka vahetunud. Mõtlema hakata siis ainus muutus on see, et ma olen tunduvalt rohkem õppimisega tegelnud ning iga päev joon kella viie teed. Eesti aja järgi kell viis see mul veel õnnestunud ei ole, kuid kuskil ikka on kell viis.

Täna võib - ühiselamud

Eelmisel nädalal näitas TV3 saates "Täna võib" ühikate elu. Kuna see oli minu toakaaslase 15 minutit kuulsust, siis otsustasin netist pilgu peale heita. Mõtteid ja muljeid oli oi kui palju. Üks nendest oli hea meel, et telekat ei oma, sest muidu äkki satuks kogemata seda saadet vaatama.

Esiteks oli kogu asi nii lavastatud, et paha hakkas. Saatejuhil oli kindel arusaam ühikatest ning ta püüdis tohutult, et kõigile sellist muljet jätta. Mis tähendas aga, et tegelikkusest on asi kaugel. Toome mõned näited:
* Tudengid ütlesid "Meil on täna ka sõbrad külas ja pidu käib." Seda, et "sõbrad" on samast ühikast kokku otsitud suvaline rahvas* jäeti mainimata. (*Käidi erinevate tubade uste taga ja öeldi, et me filmime, on rahvast vaja, kas tulete?).
* Saatejuht rääkis kaastundega, kuidas tudengid ainult nuudleid söövadki. Kuigi korduvalt öeldi, et nuudlid on siiski viimane variant..
* Muusikat mängivad noormehed. Tõsimeeli, kas te usute, et selline see elu ühikas ongi, et koguaeg istub igas toas muusikainstrumendiga inimene? Ha!

Mind hakkas tõsimeeli huvitama, kas kõik nende saated ongi selliseid või oli see lihtsalt üks äpardunud katse. Tahaks südamest loota, et meedia siiski ei ole veel teatriks muutunud ning näidatakse ka nii nagu on. Või saate pealkiri tähistabki seda, et Täna võib ise kokku lavastada oma soove?

EDIT: Rääkides boksikaaslasega leidsime veel midagi, mis tuleb välja tuua: Saates tõmmatakse tudengite kapp lahti ja öeldakse, et oh küll tudengid on rikkad - kapp sööki täis. Unustati mainida, et see kapp sisaldas kuue inimese toitu.

Oct 8, 2011

Ettevõtlikkus jätkub

Sel nädalal on saadud nii palju tarkusi, et homme hommikul olen pannkoogid täiesti ära teeninud. Ootan põnevusega nende homset meisterdamist. Nagu ka seda, et homme saab magada, sest loeng ei hakka enne lõunat!

Mis siis sel nädalal oli? Kooli ja kodutöid. Kodutööd läksid üpriski edukalt, hoolimata sellest, et ma end superatakiga üle valasin korra. Vähemalt mõte töötas korralikult - esimene reaktsioon oli sõrmed laiali ajada, et nad kokku ei kleepuks.
Lisaks olin jälle ettevõtlik ning käisin koolitusel. Sel korral terrakota savi. Juhendaja rääkis pikalt ja põnevalt ning kõigile anti hunnik savi kätte ning kästi loovad olla. Ma näperdasin seda savi üht ja teist pidi ning.. no ei tulnud ei olnud säravat ideed. Lõppteosena valmis siis hunnik täringuid ja tigu, kuhu saab küünla sisse panna. (Tal on sarved veel puudu). Kui ta ahjust läbi käib näeb helendavat versiooni ka.
Reedel aga valmistasin murenukku. "Õpitoas valmistatakse murenukk, mis pannakse kaunistatud kotikese sisse. Murenukk on Guatemalast pärit imepisike nukuke. Murenuku valmistaja paneb oma mure selle nuku sisse ja mure ei kasva kunagi suureks – nagu see väike nukk." Legendi kohaselt tuleb juba valmis nukule oma mure rääkida, ta õhtul padja alla panna ning ta läheb viib mure ära. Ma tegin ühele ikka pikad patsid, et mu juuksed ka kiiremini kasvama hakkaks. Ja siis pärast seda on olnud kooli. Palju ja igasugust. Sain Jüri Alliku loengusse ja see mees on veel geniaalsem kui ma arvasin!

Oct 4, 2011

Õhuaken ja ettevõtlusnädal

Septembris alustasid Tartu Ülikooli psühholoogiatudengid üritustersarja nimega "Õhuaken", mis mõeldud siis kõigile huvilistele, fanaatikutele jne. Esimesel korral oli teemaks "Psühholoogia tulevikus - erinevad vaatenurgad ja lähenemised" ning piiiiiiiiiiika loengu pidas Poola-Iisreali-Inglise-Eesti psühholoog, transpersonaalse hüpnoanalüüsi looja ja psühhoterapeut Jure Biechonski. Tema loeng teemasse väga ei läinud minu arvates, kuid sellest hoolimata oli see ääretult põnev. Mulle meeldis meeletult see fakt, et paljud minu arvamused ühtisid tema omadega. Lisaks tema rääkimisstiil oli lihtne ja arusaaadv - palju näiteid, palju selgitusi, palju metafoore. Näiteks mõned parimad tsitaadid:
* Paranemiseks läheb üks minut. Kui kaua selle ühe minuti saabumiseni läheb, on iseasi. * Telefon on väga skisofreeniline leiutis. Keegi tahtis kuulda hääli ilma ühtegi inimest nägemata. * Sõidate autoga ning kuulete mootorist jubedat lärmi. Mida inimesed teevad? Võtavad kõrvatropid või keeravad muusika kõvemaks ning sõidavad edasi. Ja me teeme oma tervisega samamoodi. * On kahvel. Ja on supp. Kahvliga suppi süüa ei õnnestu. Teaduslik järeldus? Supp vajab teraapiat.

Eile aga toimus midagi hoopis muud kui loeng. Nimelt on sel nädalal Eestis ettevõtlusnädal, mille raames palju koolitusi. Otsustasime Kristaga härjal sarvist haarata ning end erinevatel aladel koolitada. Antoniuse Gildis toimus koolitus "Sepikohas naela sepistamine". Algselt tunnine üritus kestis meile tunduvalt kauem ja lahkusime alles siis kui õues ei näinud oma varbaidki enam. Nende poolt planeeritud naela sepistamine jättis natukene nõrga mulje. Igaüks sai mõned korrad vastu naela virutada, et naelatoorikule ilmuks ilus pea. Kuid kuna see jäi meile ilmselgelt liiga lahjaks siis tegi juhendaja ettepaneku, et kui meil aega on, võime midagi etemat ka katsetada. Istusimegi siis poole kaheksani seal ja tagusime kuuma rauda. Lehti ja naelu ja ussiga ripatsi ka. Mu uss läks põlema vahepeal ning suur tükk murdus ära, seetõttu ta ka nii pisike.

Ise tehtud, hästi tehtud.

Sep 21, 2011

Sügisel

Sügisel
(Jaan Kaplinski)

Sügisel märjem on kaste
ja pimedus pimedam.
Sügis see on koolilaste
varane ja tõtlik samm.
Sügis toob pihlasse marjad
ja udu ja porise tee
ja saapad ja saapaharjad
ja taevasse Linnutee.
Vahtrasse tulevad värvid
ja õue kasepuuriit
ja emal on jälle närvid
ja isal radikuliit.
Ja lastel on koolikott raske
ja palju koolitööd
ja hommikul uni silmas
pärast pikka külma ööd.

Sep 9, 2011

Tere kool!

Õppejõud ütles, et lugege raamatust need peatükid, mis ÕISis kirjas, järgmiseks korraks läbi. ÕIS ütleb, et peatükid on 3-7. Mu raamat sisaldab 3 peatükki. Kõik muu info klapib ÕISi ja raamatu vahel. Isegi lehtede arv. Saa nüüd siis aru, mida minult nõutakse.

See muidugi tähendab siis seda, et ma olen nüüdseks jälle kooli jõudnud. Praeguse seisuga ei olegi nii hull kui arvasin augustis, kuid ega kõik ained veel alanud ka pole. Oodake, kuni mul matemaatika hakkab - te ei jõua mu kirumist ära kuulata. Õnneks elan ma rebastega koos, kellest üks on matemaatik. Vajadusel ujun talle külje alla. Mõnda ainet ma ei oota eriti, samas mõne alguseni loen minuteid. Nohik nagu ma olen.

Teiselt poolt aga see, et kõik loengud ei ole veel alanud, tekitab minus tahtmise kõiksugu asjadega tegelema hakata. Sest mul on ju vaba aega. See teadmine, et mul järmine nädal seda enam ei ole mitte, tahab tagaplaanile jääda. Aga asju, millega tahaks tegeleda on niiii palju! Siinkohal võiks Lottet tsiteerida et "kõigepealt tõmban köie meie korstna otsast Bruno korstna otsa ja hakkan köiel käimist harjutama ja varvastega vilistamine ja kõhurääkimine tuleb ka homme kindlasti ära õppida."

Aug 25, 2011

Eksperimentaalkulinaaria: kartulipirukas

Kool on kohe kohe jälle algamas, mis tähendab, et minu ahjukasutamise võimalused vähenevad märgatavalt. Seetõttu jagan jälle retsepti, mille jaoks on ahju vaja - kasutan viimaste päevade võimalust.

Eelnevalt varuda:
500g lehttainast
5 suuremat kartulit
200g sinki
1 sibul
1 tl sidrunipipart
1 tl soola
1 spl kuivatatud basiilikut
3dl piima
2dl hapukoort
riivjuustu

Rulli tainas laiali ja tõsta küpsetusvormi. Koori ja riivi kartulid ning aseta need koos tükeldatud singi ja sibulaga vormi. (Mina ladusin kihiti). Sega omavahel piim, maitseained ja hapukoor ning vala vormi. Kõige peale riivjuust... ja 175C juures ahju! Umbs 45 minutit. Siis kata fooliumiga ja veel pool tundi ahjus. Seejärel head isu! Kõrvale sobib piim.

Aug 21, 2011

Kuidas ma otsustasin loovaks hakata ja sääsehammustuse sain.

Nädala lõpu poole olen ma kuidagi jube endasse tõmbunud olnud. Olgu see siis põhjustatud viimaste päevade sündmuste või kooli lähenemise pärast, endale hakkab juba närvidele käima. Avastasin, et suve on jäänud veel vaid loetud päevad ja oma plaanidest ei ole ma peaaegu midagi korda saatnud. Näpud ei ole kitarrimängust valusad ja hollandi keele oskus ei paranenud ka. Eks tuleb kooli kõrvalt.

Mida ma siis suvi otsa tegin? Südamekujulisi keedumune. Keegi ei saanud aru, et need südameid kujutasid. Katsetan uuesti. Järjehoidjaid meisterdasin. Hammaste ja silmadega. Nüüdseks muidugi on SassTheCat seda juba hambaga katsunud, seega silma sees on suur auk. Ja hoidja hambad on õhukesest paberist tehtud, seega need tõmbavad rulli. Aga muidu on täitsa kobe veel.

EMT'ga proovisin läbi saada. Pärast seda, kui nad endale uue kodulehe hankisid ja mulle enam mu telefoniarvet ei näidanud, lõin käega ja ei ole nüüd kaua juba proovinud ka mitte iseteenindust kasutada. Nüüd siis otsustasin jälle proovida. Seekord nad lausa nõustusid mulle näitama arvet. Otsustasin, et muudaks parooli ka ära - muidu pea meeles neid xhtVjtpa1. Esimene katse: Ütles, et uus parool peab sisaldama ka vähemalt üht suurt tähte ja üht numbrit. Mul ei olnud selle idee vastu midagi seega proovisin uuesti. Katse kaks: Ütles, et parooli saab muuta tunnis korra, proovi 1h pärast uuesti. Lõin jälle käega.

Ja nagu pealkiri ütleb, otsustasin loovaks hakata. Tegin ümbrikke ja kaarte ja kõike sellist loovat näputööd. Lisaks võtsin kaamera jälle kätte ja ronisin päiksele lähemale. Sääsed nautisid tasuta lõunat ja mina sain pildi mida saab kasutada õpikutes "Kuidas valesti päikest pildistada." Prussakas jäi natukene etemalt pildile. Aga sellised mitmejalgsed ja jalutud on alati mind hoidnud.
Hämmastaval kombel sain paar päeva tagasi ka pildi, mis tekitas küll lõpuks rahulolu. Tegelikult oli seal seerias päris mitu pilti, mis mulle meeldis. Märja heina sees roomamine tasus end jällegi ära. Ehk ma peakski rohkem keskenduma mikromaailmale kui natuke suurematele asjadele, nagu näiteks Päike?

Aug 15, 2011

Eksperimentaalkulinaaria: täidetud kartulid

Üheks minu lemmiktoiduks on ahjukartulid. Ülikooli algul küpsetasime kursaõega koos kartuleid ja siis sõime end nendest lõhki. Ajasime kahepeale terve suure pannitäie sisse. Ning kui ma Belgiast tagasi kodumaale lõpuks tulin, oli mu esimene toidupalve ka just ahjukartul. Seepärast ka retsept, mis on ääretult lihtne ning ülimaitsev.

Eelnevalt varuda:
6 keskmise suurusega kartult
1 sibul
2 tomatit (või paprikat)
kanafileed
oliiviõli
100g juustu
maitsestamiseks soola (ja muud endale meelepärast)
kaunistamiseks peterselli


Soojenda ahi kuni temperatuur on 230C. Pese kartulid hoolikalt ning tee kahvliga neisse augud. Seejärel hoia ahjus kuni nad on pehmed (30-40 minutit).
Valmista täidis: lase õli suuremal pannil kuumaks. Tükelda sibul, lisa pannile, pruunista. Tükelda kana ja tomatid. Lisa pannile, maitsesta maitseainetega. (Mina lasin kõik saumikserist läbi. Kanaks kasutasin sügavkülmutatud eelnevalt kergelt grillitud kana seega läks asi suhteliselt kiiresti. Toore kana puhul tuleks hoida segu tulel kuni kana kaotab oma toore värvuse.)
Kui kartulid on pehmed tõsta nad jahtuma ning lõika pooleks (pikuti). Tõsta sisu lusikaga välja, jättes mõni millimeeter äärtesse. Kartuli sisu tõsta pannile täidise juurde. Pärast kartulite muutmist paadiks tõsta täidis neisse, raputa üle riivjuustuga ja hoia 250C kraadise kuumuse juures kuni nad muutuvad kuldpruuniks (ligikaudu 20 minutit). Serveeri, kaunista peterselliga. Näeb igati uhke välja ning sobib nii tähtpäevadeks kui tavaliseks õhtusöögiks.
(Ma sattusin juustu riivimisega hoogu, sellest ka see, et kartulit näha ei ole)

Aug 10, 2011

Eksperimentaalkulinaaria: magushapu sealiha

Seekord aga retsept, mida saab vabalt katsetada ka tudeng, kes ühikas ahju ei oma. (Ise näen selles ühikas elamise suurimat miinust - ahju puudumine)

Eelnevalt varuda:
riis
1 tl õli
100g seašnitslit
soola
1 sibul
karrit
pipart
1 väike suvikõrvits
1 väike purk konservananasse (suhkruta, omas mahlas)
200ml vett
1tl köögiviljapuljongipulbrit
2 sl mahedat ketšupit

Keeda riis. Lõika seašnitsel ribadeks, prae õlis. Maitsesta meelepäraselt (sool, pipar, karri jne). Lisa lihale tükeldatud sibul, suvikõrvits, ananass. Seejärel pannile vesi, puljong, ketšup ja hauduma! Serveeri riisiga.
Mina ise oli jube laisk ja võtsin kapist esimese konservananassi, mis juhtus. Hiljem olin arvamusel, et tükid oleksid võinud väiksemad olla kuid teistele meeldis. Ketšupi puudumise tõttu panin tomateid - sobis väga hästi. Valmis ka üpris kiiresti ning lisaks sellele on see ka tervislik. ;) Head isu!

Aug 8, 2011

Eksperimentaalkulinaaria: kana-riisi vormiroog

Midagi ääretult kergelt valmistatavat ja maitsvat, mida saab vastavalt oma soovidele kohandada. (Nagu võib allpool toodud kirjelduses näha).

Eelnevalt varuda:
4 kana rinnafileetükki
2 dl riisi
1 sibul
1 kanapuljongikuubik
4-5 dl vett
1 tl karrit
Kaste:
200g hapukoort
1 tl salveid
1/2 tl sidrunipipart
1-2 küüslauguküünt
1/2 tl soola

Sega kastme materjal ning pane kanafileed sinna marinaadi; aseta paariks tunniks külmkappi. Aseta vormi riis, tükeldatud sibul, murendatud puljongikuubik, karri, vesi ja sega. Tõsta kanafileed vormi, vala kastmega üle. Küpsetada 175C kraadi juures tund.

Mina lähenesin asjale loominguliselt ja jätsin karri ning salvei välja (originaalselt peaks kuulama ka paprika, kuid kuna olen elamises ainus paprikasõber jäi ka see eemale). Küüslaugu ja soola asendasin.. küüslaugusoolaga. Ja külmkapis marineerimise osa jätsin samuti tegemata - kõik vormi, kana peale, kastmega üle, ahju. Juurde sobis väga ideaalselt värsket kraami - kurki, tomatit, salatit.

May 26, 2011

High on sugar!

Mõned ööd tagasi nägin unes, et ma olen Austraalias ja mulle kingiti kitarr (ja puidust põrandapesuhari ja lumelabidas). Mäletan värskelt veel seda tunnet, mis unenäos oli - see meeletu õnn; uskumatus, et ma olen tõesti siin. Sama tundsin Inglismaal - pärast rongiga tunnelist välja sõitmist hüppasin erutatult tooli peal üles-alla ja küsisin iga natukese aja tagant, kas me ikka tõesti oleme siin. Litsusin näo vastu akent ja ei julgend silmigi pilgutada kartes, et Inglismaa võib selle hetkega kuskile kaduda.

Londonis ahmisin õhku nagu oleks keegi mind püüdnud varem lämmatada. Püüdsin tunnetada nii palju kui võimalik. Kõik need oravad ja üles lükatavad aknad ning bussid ja inimesed... Unistuste täitumine on ikka üks ilus asi.

Praegu muidugi ei saa ma endale lubada midagi enamat kui unes reisimist ja piltide vaatamist. Eksamid puhuvad külma õhku kuklasse. Samas olen avastanud, et sessi ajal on ka põnevust ja rõõmu - eneseteostusvajadus saab vägagi rahuldatud. Maslow oma vajaduste hierahiat koostas pani selle kõige kõrgemale astmele ja no, tunne kui saad millegi jube keerulisega hakkama on ikka super. (Mulle tema teooria meeldib, rajasin enda motivatsioonteooria ka sellele) Ma ei võrdleks siinkohal reisimist ja eksamite (edukat) sooritamist, kuid kui vähemalt üks on olemas, tundub elu juba täitsa lill. (Jep, olengi nohik ja kiidan eksameid).

Tänasega sai praktika ka läbi. Eile ütles juhendaja, et tuleb vaatleja. Teised õpetajad, kuuldes, kes selleks on, patsutasid mulle õlale ja soovisid edu ning jõudu ("...sest sul läheb seda vaja.") Mõned tormasid ringi ja muutsid oma ruumi ilusamaks ja toredamaks. Ei ütleks, et see mu närveldamist vähemaks aitas teha. Üldiselt olen ma enda üle aga uhke.

Jaaa.... varsti on eksam. Mul on lõppenud ööst senimaani suhkru ületoos ja kohvilaks, mis siiski kaduma hakkab. Tulevikutarvis idee: enne õppimisööd võiks välja selgitada, kas kohveiinivaru on rohkem kui esimese tunni jaoks või ei.


May 6, 2011

Negatiivse positiivne külg

Kõigel sellel stressil ja frustratsioonil on tegelikult ka häid külgi. Kuna iga eesmärgi saavutamiseks on mitmeid erinevaid takistusi + niisama halvad kokkusattumused, olen kergelt paranoiliseks hakanud. Kui kõik nässu veab, siis on viimane aeg teha arvuti olulisematest asjadest koopa; liikluses olen tunduvalt tähelepanelikum ning sidrunit söön ka suurema rõõmuga. Iga hommik.

Eile istusin varahommikuni üleval ning mässasin SPSSiga (statistikaprogramm). Rock ja metal karjus kõrvaklappides, joogitops (tee!) sõrmede vahel, arvuti võimsate programmidega ees ning numbrid ja arvud tiirlesid silme ees. Tegelikult tuli tunne, nagu oleks CSI'st see ülitark patsidega tsikk Abby. Selline kergelt badass arvutinohik.

May 5, 2011

Karmavõlad

Jalul vaid tänu hommikustele kofeiinilaksudele ja oma hullumeelsusele. Viimastel päevadel on stress ja frustratsioon nii suurteks sõpradeks saanud, et vahepeal tundub, et ainus lahendus oleks lihtsalt karjuda palju kopsud lubavad. Või siis teki alla roomata ja oodata kuni karmavõlal minust kõrini saab.

Tasakaal eraelu ja kooli vahel nihkus paigast, pärast sõrme pakkumist nõudis eraelu kätt ja kool avastas, et tahab ka midagi... ning püüavad mind lihtsalt lõhki rebida. Ma saan edukalt hakkama kõigega, mis teele visatakse aga tüdimus tuleb peale, kui koguaeg kaikaid kodaratesse loobitakse ning midagi plaani järgi ei lähe. Ja oleks siis, et keegi meelega teeks, lihtsalt olukord on selline.

Võibolla on lihtsalt mingi kuufaas, mis inimesed napakas ja hulluks teeb. See on tegelikult päris tõenäoline, just oli juttu kuidas Kuul on "rohelised plahvatused". Ma arvan, et seda kõike seal üleval pool peaks lähemalt uurima. Mõjusid inimkonnale ja eriti aju kasutamisoskusele.

Mar 16, 2011

Sõnakasutus

Eesti ajakirjandus on nagu ta on. See, et pealkirjad tehakse pikemad artiklitest ning "spordiuudised" sisaldavad üldjuhul vaid alasti naiste pilte või seksiskandaale on igapäevane ja tavaline nähtus. Viimase aja üks parimaid pealkirju oli "Video: Ke$ha torkas fänni nõelaga" ning uudis rääkis siis sellest, kuidas artist tatoveeringu tegi. Elu24.ee lehelt paremat tegelikult ei ootagi.

Kuid postimees.ee suutis mind oma tasemega jälle üllatada ning mitte positiivselt. Siinkohal toon ära tänase artikli Soomes registreeriti ebatavaliselt tugev maavärin.

"Soomes oli ööl vastu teisipäeva selle piirkonna kohta ebatavaliselt tugev maavärin.

Soome seismoloogiaamet registreeris Puolangal maavärina, mille võimsus oli 2,1-magnituudi, kirjutab iltasanomat.fi.

Seismoloog Jari Kortströmi sõnul on nii tugevad maavärinad Soomes haruldased.

2010. aastal registreeriti Soomes 34 maavärinat.

Pärast 1965. aastat Soomes registreeritud kõige võimsam maavärin leidis aset 17. veebruaril 1979. aastal. Maavärina võimsuseks oli 3,8-magnituudi.

Nüüdse maavärina kohta sai seismoloogiaamet informatsiooni ka Puolanga elanikelt.

Kohalike sõnul tekkis neil maavärina ajal tunne, nagu oleks maa all äike olnud. Ka ehitised värisesid.

Soome seismoloogide sõnul ei saa kohalikku maavärinat seostada Jaapani maavärinaga."

Kes tahab arvata, mis on selle autori lemmiksõna? Jaapan on inimestel vist nii hinges, et tahaks kohe kõikjale sellega seotud fraase lisada.

Samamoodi häriv oli emakeelepäeval saadud kiri noormehelt, kes kandideerib üliõpilasesindusse. Lausega "See oligi softimalt mõeldud, et kes tahab, see loeb*" kaotas ta minu hääle igatahes. Haridusteaduskonna inimeselt oleks oodanud rohkemat.

* See käis selle kohta, et tema elulugu oli võimalik lugeda vaid Facebookist.

Feb 22, 2011

Liimijumal

Ema ja õde on mul meeletult osavad käsitööga. Anna jupp nööri või tükk plastikut kätte ja poole tunni pärast on sellest meisterdatud midagi hingematvalt ilusat. Otsustasin, et tahaks ka niimoodi osav olla ja alustasin sellest, et tegin endale käsitööasjade sahtli. Sahtlis on pisike pakk litritega ning pärleid, paberit. Fimost ja sellelaadsest ma veel unistada ei julge. Jõllitasin pikalt sahtlit, kuid mida polnud oli inspiratsioon.

Hiljem püüdis minu pilgu katkine küünlajalg ning võtsin oma eesmärgiks see terveks teha. Olid need siis liimiaurud või külm, mis ajuga kurje mänge tegi, kuid asi läks käest ära - mitu päeva hüppasin mööda elamist liimitopsiga ringi ja kleepisin kõike, mis vähegi võimalik oli. Sealhulgas ka lillepoti, mis aknalt alla potsatas.

Kui kellelgi midagi liimida on vaja võib vabalt mulle teada anda, tulen liimin rõõmuga.

Feb 16, 2011

Pesapunumine

Pärast Belgiast saabumist tuli meeletu maania pesa punuda. Eiei, ärge mõistke mind valesti - ei hakka last saama ega mehele minema. Pigem punun sellel mõttes, et sätin asju oma tahte järgi ja mässan mööda elamist ringi, tehes kõike kodusemaks ja paremaks.

Näiteks eile istusin vannitoas ja torkisin segistit hambatikuga. Vesi tuli sealt üpris valusalt välja, nüüd meenutab see aga täielikku muinasjuttu. Järgmise sammuna hävitasin koleda vannikardina ja tegin korterikaaslastele selgeks, et uut on vaja. Kohe ja kiirelt. Oma toa tõstsin ka ümber. Ja siis uuesti tagasi. Ja siis liigutasin ühe kapi ikkagi uuele kohale. Paigutusega olen hetkel rahul. Saab kätelseisu teha ja puha.

Lillepoes käisin. Jubedalt oleks üht draakonipuud vaja. Või kaktust. Herbie tunneb ennast siin aknalaual kindlasti üksi. Ja kui ma toakaaslast ei saagi, siis oleks tore ju õhtuti lillega juttu ajada.. on vähemalt keegi, kellele saaks oma meeldivat seltskonda peale suruda..

Feb 7, 2011

Capoeira Senzala Tartu

(Pildil klõpsates näeb suuremalt)

Tule ise ja võta ka sõber kaasa! Lisainfot saab kohale tulles või jättes kommentaar.