Juba hommikul, kui pudru peal olevad mustikad otsustasid suus olles hoopis mustsõstardeks hakata, oleks pidanud taipama, et tänane on määratud hukule. Aga kes neid väikseid vihjeid ikka mõistab, eksole?
Lugesin artiklit, et korras töölaud mõjub motiveerivalt ja suurendab oluliselt töötamise efektiivsust. Mõtlesin, et kuna ei suuda meenutada, millal viimati sai töölauda üldse nähtud paberikuhja alt, siis on viimane aeg artiklitarkus ära katsetada. Doktor kiitis ka kaasa, et korras tööpind on üldse rahustav ja mõnus. Jah, pind võib ju olla... aga selle saamine on kaugel rõõmsusest ja stressvabadusest. Leidsin terve hunniku pabereid ja dokumente mis ülesid, et ma olen veelgi rohkem oma asjadega maas kui arvasin. Ja see ei ole väga motiveeriv jõud ma võin teile lubada. Lisaks, pool tundi lauakoristust võttis ära pool tundi tööaajast.
Samas, poolkorras laud tõi juba mõningas ideederännaku ning vältides kõiki oma muid pakilisemaid kohustusi, otsustasin hoopis sellega toimetama hakata. Kirjutasin teksti Wordi valmis, kopisin seda suure hunniku ning printisin rõõmsalt välja. Värviliselt! Et uhkem olemas. Kujutage ette minu pettumust, kui printerisoe paber mulle kätte lendles... ning sellel ilutsesid suurelt Wordi sõnakontrolli punased jooned. Turtsusin omaette ning läksin järgmise toimetuse juurde, sest aega printeriga pahandada polnud. Tööpäeva järgselt kurtsin Supermanile, et näe mis printer õel elukas mulle korraldas. Niigi vaadatakse värviliselt printimisele kehvasti, ma nüüd pean minema ja uuesti tegema. Tema pakkus kohe välja, et prindib ise, saatku ma talle vaid fail. Vasturääkimist ta kuulda ei võtnud, seega saatsin. "Kallis.. seda joont sealt ei saagi ilmselt ära, kuna see tekst on sul seal ju piltidena". Tahtsin juba vastu vaielda, kuid siis meenus jah, et ma kirjutasin jutu õige kujundusega valmis, tegin kuvatõmmised ning kopisin seda mitmeid kordi, et võimalikult palju mahuks ja vähe paberit kuluks. Spellchecki osa kontrollisin muidugi oma kirjutatud failis.. Oeh. Loll on loll olla ma ütlen teile.
Palun öelge, et ma pole ainus, kes lollusi teeb.
