Liimijumal

Ema ja õde on mul meeletult osavad käsitööga. Anna jupp nööri või tükk plastikut kätte ja poole tunni pärast on sellest meisterdatud midagi hingematvalt ilusat. Otsustasin, et tahaks ka niimoodi osav olla ja alustasin sellest, et tegin endale käsitööasjade sahtli. Sahtlis on pisike pakk litritega ning pärleid, paberit. Fimost ja sellelaadsest ma veel unistada ei julge. Jõllitasin pikalt sahtlit, kuid mida polnud oli inspiratsioon.

Hiljem püüdis minu pilgu katkine küünlajalg ning võtsin oma eesmärgiks see terveks teha. Olid need siis liimiaurud või külm, mis ajuga kurje mänge tegi, kuid asi läks käest ära - mitu päeva hüppasin mööda elamist liimitopsiga ringi ja kleepisin kõike, mis vähegi võimalik oli. Sealhulgas ka lillepoti, mis aknalt alla potsatas.

Kui kellelgi midagi liimida on vaja võib vabalt mulle teada anda, tulen liimin rõõmuga.

Pesapunumine

Pärast Belgiast saabumist tuli meeletu maania pesa punuda. Eiei, ärge mõistke mind valesti - ei hakka last saama ega mehele minema. Pigem punun sellel mõttes, et sätin asju oma tahte järgi ja mässan mööda elamist ringi, tehes kõike kodusemaks ja paremaks.

Näiteks eile istusin vannitoas ja torkisin segistit hambatikuga. Vesi tuli sealt üpris valusalt välja, nüüd meenutab see aga täielikku muinasjuttu. Järgmise sammuna hävitasin koleda vannikardina ja tegin korterikaaslastele selgeks, et uut on vaja. Kohe ja kiirelt. Oma toa tõstsin ka ümber. Ja siis uuesti tagasi. Ja siis liigutasin ühe kapi ikkagi uuele kohale. Paigutusega olen hetkel rahul. Saab kätelseisu teha ja puha.

Lillepoes käisin. Jubedalt oleks üht draakonipuud vaja. Või kaktust. Herbie tunneb ennast siin aknalaual kindlasti üksi. Ja kui ma toakaaslast ei saagi, siis oleks tore ju õhtuti lillega juttu ajada.. on vähemalt keegi, kellele saaks oma meeldivat seltskonda peale suruda..

Capoeira Senzala Tartu

(Pildil klõpsates näeb suuremalt)

Tule ise ja võta ka sõber kaasa! Lisainfot saab kohale tulles või jättes kommentaar.