Pesapunumine

Pärast Belgiast saabumist tuli meeletu maania pesa punuda. Eiei, ärge mõistke mind valesti - ei hakka last saama ega mehele minema. Pigem punun sellel mõttes, et sätin asju oma tahte järgi ja mässan mööda elamist ringi, tehes kõike kodusemaks ja paremaks.

Näiteks eile istusin vannitoas ja torkisin segistit hambatikuga. Vesi tuli sealt üpris valusalt välja, nüüd meenutab see aga täielikku muinasjuttu. Järgmise sammuna hävitasin koleda vannikardina ja tegin korterikaaslastele selgeks, et uut on vaja. Kohe ja kiirelt. Oma toa tõstsin ka ümber. Ja siis uuesti tagasi. Ja siis liigutasin ühe kapi ikkagi uuele kohale. Paigutusega olen hetkel rahul. Saab kätelseisu teha ja puha.

Lillepoes käisin. Jubedalt oleks üht draakonipuud vaja. Või kaktust. Herbie tunneb ennast siin aknalaual kindlasti üksi. Ja kui ma toakaaslast ei saagi, siis oleks tore ju õhtuti lillega juttu ajada.. on vähemalt keegi, kellele saaks oma meeldivat seltskonda peale suruda..