Maagilised lumememmed

"STOPP!", karjus Dustfinger keset jalutuskäigu ajal peetud vestlust. "Me ei liigu siit enne, kui sa selle loo lõpuni räägid. Muidu sa näed mingit kivi, mis sulle jälle uue loo meelde tuletab.." lisas ta kähku nähes minu väga ehmunud nägu. 

SaareNaiseRamm on ka õhkõrnalt vihjanud, et mul olla hämmastav oskus ühest loost välja kasvatada vähemalt seitse. Mis aga veelgi põnevam - olles lõpetanud lisajutu, suudan põhiteemat jätkata lausa pooleli jäänud sõnast. Skill!

Täna sai inimkatsetega selgeks tehtud, et neil on õigus. Plaan: Liha sulama, kook valmis teha, põrandat lihvida. Mina... võtsin liivapaberi ja tõmbasin kaks korda üle pahtlikühmu... ning nägin pliiti. Ahjaa! Võiks pliidi alla tule panna, oleks soojem! Selleks tuleb aga kuuri puude järgi minna..milleks aga on vaja kõigepealt kuur lume alt välja kaevata. Kaks tundi ning läbimärjad riided hiljem oli hoov lumememmede armeest lõhki minemas. Tuba aga jätkuvalt külm, põrand kui kuumaastik...

Nüüd on tuli pliidi all aga lumememmed ei anna rahu. Vaikselt, õige vaikselt piilun neid (mis paistavad) aknast. Vaikselt seetõttu, et ma olen kindel, et kunagi tuleb päev, kus mina aknast pimedusse vaatan ning.. mingi tont teisel pool akent on. (Palun öelge, et keegi veel sama asja kardab). Ah, et miks ma suure lärmiga ei lähe? Eks ikka seepärast, et tont ei viitsi ööde kaupa istuda akna taga ning tuleb vaid siis, kui teab et ma vaatama lähen. Jah, nii egoistlik ma selle hirmu osas olengi. 

Igatahes, lumememmed. Teate! Nad liiguvad! Eiei, mitte "liiguvad" tähenduses, et jalutavad mööda hoovi ringi vaid... kõiguvad. Natuke nagu Hatifnatid tuules... Üks kukub kohe varsti nägupidi lumme, sorkab porgandi endal läbi peab ja veereb mäe otsast alla. Ehk ta võtab natuke liiga tõsiselt Blacky laulusõnu.. "Paar sammukest minna alla mäest. Paar iganend tundi lasta käest. Ja igakord on vaid minutid jäänud."

Jaa... maagiliselt tuleb see uus aasta, pole midagi öelda. Mõned tunnid veel ja pean silmitsi seisma faktiga, et lause "Ma järgmine aasta pean oma lõputööd kirjutama" on lausvale. Hetkel veel igatahes tekitab see neid põnevaid ärevuseliblikad kõhus. Mina oma kõikuva armeega soovin igatahes head ja ilusat uut! "hea" ning "ilus" võite oma soovi järgi defineerida.

Käsitöö: teeme ise jõuluehteid!

Taustalugu on lihtne. Mina olengi lambipirnide õud ja hirm. Kui nad näeksid öösel soklis kükitades õudusunenägusid, siis need oleksid minust. Kui nad suudaksid end liigutada, väriseksid nad paanikast hullemini kui Shakira oma muusikavideos iga kord kui ma lähemal kui 10 meetrit olen.

Nimelt, ma lõhun meeletutes kogustes pirne. Ikka sellistes, et mingil perioodil keelati mul kodus lüliteid vajutada, sest tõenäosus efektse sähvatusega pirn läbi lasta oli sama suur kui valimistel katteta lubaduste esitamine. Oleks ma siis vaid omas kodus lõhkunud, saaks juhtmeid süüdistada. Aga ei, mina käisin ja korraldasin pirnimõrvu ikka üle vabariigi. Vahepeal olin inimestel külas lambipirn taskus. Teate küll, igaks juhuks. 

Igal mündil on aga kaks poolt. Mina hoidsin kõik alles ja... ehin sel aastal kuuske! Täitsa uhke on ju enda tehtud kraami kuusele külge riputada. Kui selline okaspuu oleks. Omast kogemusest võin öelda, et kaktuse külge on neid ka täitsa tore toppida. Ja kuna oma teisi geniaalseid jõuluideid hetkel jagada ei saa (tahaks ikka sõpradele üllatust teha), siis näitan hoopis, kuidas taaskasutada lambipirne. 

Vaja läheb:

* Lambipirn

* Meelepärased värvid, pintslid

 lumememme jaoks veel:

* Liimipüstol / liim

* Lõng

* Värviline paber

* Takust nöör / oksad

Tegemine on lihtne. Värvideks olid minul akrüülid, kuna.. ei jõudnud kaheksandas klassis kasutatud guaššvärvi potsikut lahti keerata. (Jõuluvana, too mulle jõudu või tugev sõber.) Igatahes, värvi lambipirn vastavalt sellele, mis sa temast teha tahad. Päkapikk? Jõuluvana? Kass? Koer? Linnuke? Puuvili? Lumemme tegemiseks on see - ilmselgelt - valgeks vaja värvida. Aga laske fantaasial lennata - värvige kasvõi roheliseks. Praeguse talvega saabki õues vaid murumudamemme teha.

Lase värvil kuivada. Mina värvisin kaks kihti, tundus ilusam jäävat. Seejärel lisa detailid - silmad, suu, nina, nööbid. Lase kuivada. Takusest nöörist / okstest tee käed ning kinnita liimiga.

Värvilisest paberist keera koonusmüts. Koonusmüts seepärast, et torukaabu ei tundunud mulle eestilik ning ämbri tegemine ei õnnestunud absoluutselt. Mütsile tuti tegemine on ka lihtne. 

1. Keri lõng ümber paari sõrme. 2. Seo lõng keskelt kokku. 3. Lõika lõng mõlemast otsast lahti. Saabki ilusa tuti! Selle saab koonusmütsi ülemisest august sisse toppida ja otsa kinni kleepida.  

 Seejärel ei jäägi muud üle, kui müts memmele pähe kleepida ja valmis ta ongi! Mütsituti juurde saab panna ka riputusnööri. 

Üldiselt aga.. Olge loovad. Mina näiteks kõige esimese katsetusena tegin hoopis kassid. Kui SassTheCat ja LasseTheCat keelduvad igapäevaelus sõbrad olemast, siis vähemalt kuuse küljes sunnin ma nad läbi saama. Muidugi, üks sai natuke liiga punane (ja meenutab hoopistükis tegelast Kass Oggy multikast kui et minu nurrumootorit) ja teine sai sinised kõrvad roosa  puudumisel. Aga kuuse kaktuse külge minemast see neid ei takista. 

Egas midagi - võtke sõbrad kokku, lõhkuge mõned pirnid (või kutsuge mind külla!) ja asuge aga ainulaadseid ehteid tegema!  

Järgmise nädala kooliprognoos

Järgmine nädal möödub eksamihoiatuse tähe all. Nädal algab rahuliku tööpäevaga, esineda võib üksikuid loenguid. Lisaks võib kohata võimalusi rühmatööde kohtumisteks ning aruteludeks. Siiski saab need mööda saata mugavas paigas koos kakaotassiga. 

Teisipäeval saab see-eest alguse aga maruline eksamilaine, mis ei vaibu enne nädalavahetust. Päeval püsib olukord veel rahulik, eksami võib mööda saata kodustes tingimustes teetass näpus. Vajalikuks võib osutuda paari raamatu kaasamine. Lisaks esineb emotsionaalse tööpäeva oht.

Kolmapäeval puhub vene keele tuul, paljudes kohtades sajab grammatikat, puhanguti nimetav kuni daativ kääne. Lisaks esineb sõnade soo määramist, sõnavara ning numbreid. Talvine sess võib kohati mängida vingerpussi ning peita endas ka hulgaliselt erandeid. Püsib kõrge oht tegusõnade minevikus ning olevikus pööramiseks.  Sarnaselt nädala algusele võib selgimistega esineda loenguid.

Öösel võtab eksamilaine aina enam võimust ning neljapäeval jõuab kohale haripunkt. Päev algab rühmatööde ettekannetega, millega kaasneb palju küsimusi ning arutelusid. Vajalikud on korrektsed selgitused, ajalimiidist kinni pidamine ning särasilmsus. Pärastlõunal saab ettekannetest mõningast leevendust, kuid esineb avatud küsimustega eksameid. Instituudi õppejõudude poolt põhjustatud pikki arutlevaid vastuseid ootavad küsimused võivad endaga kaasa tuua krampliku käe, mistõttu peab ettevalmistus olema korralik, vastused selged, detailsed. Hülgemöla ei taluta. Ellujäämiseks on vajalik kümnete artiklite lugemine. Püsib jätkuvalt loengute oht. 

Nädala viimasel tööpäeval hakkab eksamilaine õrnalt taanduma, siiski läheb olukord enne rahunemist kohtuvaldkonnast tuleneva eksami tõttu kriminaalseks, kohati puhub valikvastustega küsimusi. Instituudist saabuvad valikvastused võivad aga kaasa tuua libisemisohu ning meeleheite liigsarnaste variantide tõttu. Eksamivastastel on rõõmustav kuulda, et kestvus ei ole pikk ning sellega on seekordne tsüklon ka otsi kokku tõmbamas.

Nädalalõpus on oodata selginemist eksamite osas, lootust on jõulupuhkusele ning eksamilainest saab pisut leevendust kuni järgmise aastani. Suure tõenäosusega esineb kogu päeva voodis veetmist ning esimeste tulemuste ootamist.

Liiga lõdvaks end lasta ei tasu ning vaikselt peab valmistuma hakkama järgmise aasta tsükloniks.

It's alive!

Töömees tuli ja ütles esiteks, et ei saa olla nii, et radikas ei tööta. Mismõttes ei saa, olime meie segaduses. Tundub, et radikale unustati see infokild edastamata ja tema pole kursis, et ta rikkis olla ei või. Seejärel uuris sinistes tunkedes mees, kas me ikka selle sisse oleme lülitanud. No tere hommikust eksole! Lisaks sellele, et meie radikas loll on ja ei loe talle jäetud teateid, ei tule meie -15C ilmaga selle peale, et radikas sisse lülitada. Aga ehk on see sama nagu itimeestel "have you tried turning it on and off again?". Kohustuslik küsimus, sest.. inimesed on toredad. Andsime andeks.

Siis äsas töömees radikale. Ise samal ajal seletades, et "Aga kui ma siit seda keeran...ei? Aga kui ma siit muudan...ei? Aga kui ma..." Kolkis siit ja kolkis sealt ning meie muhelesme SaareNaiseRammuga omaette, et vähemalt oli meil paranduseks õige taktika - paberitega töömees teeb sama! Targad nagu me oleme, hakkasime vaikselt taipama...eitamine..viha.. kauplemine. Kas tõesti meie radikas on NII halvas seisus, et meie töömees läbib leinaga toimetuleku staadiume hetkel?!

Hoidsime hinge kinni ja jõllitasime kabuhirmus radikaga vestlevat härrat. Tema tunnistas täiesti ausalt, et pole õrna aimugi, mis toimub. Tal on kahju, et me külmas peame olema. Kunagi varem pole sellist asja juhtunud. Ta ei tea, miks see ei tööta. Ega seda, kuidas sinna hing tagasi sisse puhuda.  Selge, kurbus. Jäänud oli vaid leppimise staadium ja meie keeldusime surmadiagnoosiga leppimast. 

Pakkusime abi. Leidsime talle pisikese bensiinijaamast saadud kohvitopsi asemele suure purgi, et vee eemaldamine radikast oleks kiirem. Töllerdasime võimalikult vähe jalus. Mängisme tema tunnetele ning nägime eriti hädised välja. Järgmise sammuna olime valmis villased sokid kontskingade vastu vahetama, kuna just hiljuti sai loetud uuringut, et mehed aitavad suurema tõenäosusega naisi, kes kannavad kontsaga kingi. Enne kui sussidest loobuda jõudsime, läksid aga töömehel silmad põlema ning tal tuli mõte. Jättis oma tööriistakasti tagatiseks ning läks kolkis korrus allpool ka torusid.

Mingi aja pärast hakkas radikas hingama. Soojust! Olime päästetud! Härra töömees avaldas veel kord kahetsust ning ütles kangelaslikult, et liigub nüüd järgmisi inimesi päästma. Lisaks mainis, et põhjus (sete kuskil, mis meid soojust ära lõikas) üleöö tekkida ei saanud ning seega normaalset soojust pole kaua olnud. 

Andsime sellest ka kõrgematele jõududele teada ning uurisime, et ei tea, kuidas see meie küttearvel ka välja näeb, et kütteta olime. Kui esimene kiri oli umbes sama asjalik kui Savisaare vastus Priidu Pärnale, siis järgmises süüdistati kõigepealt meid ning seejärel saadeti viisakalt kuradile. Kuna meie ei kasutanud kütet, siis on üldine soojustarbimine väiksem ning seega on kaudselt korvatud meie külmetamine ja me peaks õnnelikud olema. Sõnastus, ma räägin alati, sõnastus on oluline. Lihtne "Meil on tõesti kahju, et selline olukord tekkis, kuid kahjuks ..." oleks jätnud tunduvalt ilusama mulje.

"Kui enne oli liiga külm, et midagi teha, siis nüüd on liiga palav, et midagi jõuaks teha" ütles RoosaManna tabavalt, kui olime kaks päeva sooja radikat kallistanud.

Tubased külmapühad jätkuvad

Külma osas on edasiareng. Kui me varem istusime ja kannatasime mõeldes, et nii peabki olema ja kui külmemaks läheb keeratakse nuppu kuskil ja sooja tuleb juurde... siis nüüd oleme oluliselt targemad ja teame, kuidas asjad käivad.

Kurtsime siis kõrgematele jõududele, et külm on. Rääkisime loo ära ning nad arvasid - nagu meiegi selleks hetkeks - et see kõikse normaalsem ikka pole. Lubati, et järgmine päev saadetakse kamp mehi meid soojendama radikat parandama. Jäime sellega rahule ning mina rääkisin tööl kõigile, kes vähegi kuulata viitsisid, et koju minnes on mul totaalne saun.

Tulin siis koju, külmast kange ning sinine ning hõikasin üle korteri: "Noh, palju meil sooja on juba?". SaareNaiseRamm tuleb jäätunud pilgul mulle vastu ja ütleb, et ei ole midagi. Okei, noh, ju siis varsti tuleb, eks? Mehed käisid? Tegid midagi? Ütlesid, et saab sooja? Jah. Jah. Jah.

Mitu tundi hiljem väriseme hullemini kui Titanicu filmis Jack ja Rose kui vesi laeva tungis ja nemad seal sees ringi jooksid. Kui ma käisin laupäeval tekk ümber ja palavikus suulist eksamit tegemas ei olnud ka nii jahe. RoosaManna magas mattununa tekikuhja all (me vähemalt loodame, et see seal on tema) ning nägi und sellest, kuidas ta päikest kallistab. Kuhi aegajalt natuke võbeles, ju siis värises tema ka.  Katsusime vahetpidamata radikat, sest... see ju kohe läheb soojaks. Eks?! VALE. Avastasime pettumusega, et töömehed on meie ühe leige laigu radika pealt ära varastanud! Mõlemas toas on radikad jääkülmad. Õudusega vaatame, kuidas temperatuur langeb ja meie.. täielikult ilma kütteta oleme.

Käisin koolitöö asjus koosolekul ning soojendasin end kohvikus küünalde kohal nagu korralik püromaan. Rääkisin uuesti meie administraatoriga ka - no nii empaatilist inimest ei ole ma veel varem näinud. "Tegelikult ka? Ilma kütteta? Aga.. õues on külm ju! Teil on KAKS välisseina? Aga... teil ikka sokid on? Kampsun?". Lubas uuesti töömehed saata ja soovis meile edu öö üleelamiseks. Arvestades seda, et meil viimnegi soojus ära viidi siis loodan nüüd nende tuleku ajal kodus olla - muidu äkki viivad veel radika ära järgmiseks! Praegu aga istume külmas ning mõtleme, et toas võiks olla ka selline muusikainstrumet, annaks imeliselt edasi meie tundeid ja sügavamõttelisust. 

Kas kellelgi lõkkematerjali on?