Sep 23, 2009

Seven day mile

Kogu eilse päeva tegin nö kuiva trenni. Näiteks kuiv trenn unele ja berimbau mängimisele. Esimene kujutab endast mõtlemist unest ning läppar kaisus laua ääres magamise laadset asendit sisse võtmist teine aga mööda tänavat jalutamist ning kätega instrumendi mängimise liigutusi matkides. Ise samaaegselt peas korrutades "tsgi-tin-tonton".
Kuigi viimasest unekorrast on natuke üle 24 tunni möödas aitab tavapärasest veidi kangem kraam hommikujoogiks (loe: kohv) mind edukalt momendil ärkvel hoida. Lisaks veel ka eduelamus, rakud minu sees karjuvad "We did it!".

Kinnitust leidis fakt, et kui teha asju uneaja arvelt, tundub päevas tunduvalt rohkem tunde. Midagi aga ei kao ega teki vaid muundub, nagu teame füüsikast ja seetõttu olen veendunud, et täna on neid tunduvalt vähem. Ma lausa ootan seda.

Tegelikult oli hea üle pika aja tunda, et oled inimene mitte akadeemilise elu ori ja lihtsalt korraks aeg maha võtta - hoolimata sellest, et vaba aega puudus ja tähtajad olid nagu varjud, mis maha ei jätnud. Spontaannselt Genialistidesse minek teeb alati olukorra paremaks ning teadmine, et tähtajad tahavad vihisedes mööda tuisata ununeb sootuks. Vahepeal on hea seda unustada. See iganädalane GirlsNightOut stiilis 'tuleme öösel trennist ja reklaamposti juures lepime kokku, et lähme kunagi välja' muutuski juba ühekülgseks.

Eile Genis tuli mul mõte. Ma kirjutan sellest pärast seda, kui olen käinud loengus ning deitinud unematiga. (Ei, ma ei kohtu temaga loengus)

3 comments:

Raul said...

Vaatasid ka house'i ära ja leidsid hea laulu :). mul ka see olemas, playeris maratoni jooksmas.

merlen said...

Kusjuures, kogu see plaat, kus see laul peal on, on meeletult mõnus.

Raul said...

Väga hea, peaks ise ka kuulama :)