Mul on suur tass teed, pähklid ning taustaks head Eesti muusikat, hoopis positiivsemat kui eelmisel korral. Nagu Kruuvi poisid ise ütlevad, siis nende muusika on lihtsa sõnumiga ning inspiratsiooni immutavad nad kõigest, mil positiivne vibratsioon küljes. Väga sobilik kõlamaks minu õhtule taustaks.
Hindasin olukorda ning ressursse ning nähes, et eesmärgini jõudmine võib olla ohus, vahetasin oma taktikaid ning plaane. Pole üldsegi üllatus, et tunnen end tunduvalt paremini. Mitte veel sama õnnelikult kui linnuke friikartuliga, kuid koguaeg ning pidevalt säramine panekski ümber olevad inimesed tahtma narkoteste teha.
Igatahes. Lugesin hiljuti uurimust (mis ilmub ka järgmises Psychological Science numbris, kui kellegi huvi), mille kohaselt inimesed usuvad, et mida väiksem on millegi juhtumise tõenäosus, seda suurem on oht, et see juhtub. Vastuoluline, kas pole? Näiteks lennukiga lendamine - õnnetused on harvad, kuid paljud siiski eelistavad autot, pannes ennast veel suuremasse riski. (Autoõnnetusi on tunduvalt rohkem võrreldes lennuõnnetustega). Püüdsin seda enda olukorda integreerida ning juurdlesin pikalt, mida ma kardan ning mida ma tahan. Kurb tõde on aga see, et harjutamisega meistriks ei saa, eriti kui teemaks on otsuste tegemine ja riskid. Võta siis näpust - risk või mitte?
0 comments:
Post a Comment