Feb 18, 2009

Põikpäine mesilane.

Hispaaniast pärit tee ning pisike, oh kui pisike inimene. Ning see Mustang, mis mu südame üpriski kiiresti kaasa viis. Oh, õhkaks pikalt ja kaua sellest!

Tänase päeva sündmused - keeldutud abipakkumine, lause "Aga vähemalt oskad sa head soundtrackki teha", mahamagatud loeng, tapeediliimile sarnanev mannapuder ning muu - viis mind arusaamisele, et mis mul on ja mis ma tahan ei ole omavahel kooskõlas. "What you think and what you feel and what manifests is always a match. Always - no exception." Seetõttu ei oma ma ka oma kauaigatsetud võilillepõldu. On põld, aga mitte võililled.

"Miks just sina pead olema selline lepaleht, mis lendab sinna, kuhu tuul puhub?"
öeldi raamatus "Mees, kes teadis ussisõnu."Ma ei ole lepaleht, ma olen jubedalt põikpäine mesilane, kes lendab vastutuult ning kes kukub ja komistab tänu näkku paisatud lepalehtedele. Aga see, et ma end kõikjale ära suudan lüüa (mittemetafooriliselt), see on minulik. Mulle meeldib olla minulik, sest ma olen selles osav.

Ma ei lepi muu põlluga. Sest see.. on lihtsalt vale. Ma isegi ei vabanda. See ei ole kellegi süü, et see pole minu heinamaa. Täna sain sellest aru. Kahju, et varem ei mõistnud - poleks teistel jäänud muljet, et ma jään pidama. Ma olen põikpäine individualist, mind on raske takistada. Te teate seda.

I'm tough, ambitious, and I know exactly what I want. If that makes me a bitch, okay.

0 comments: