Tulin plaaniga kirjutada uut kuid sattusin varem avaldamata postituse otsa.
Kui ma loengu viimases pingis omaette torisesin ja kõiki neadsin, küsiti mu käest "Mis viga?". Vastuseks kõlas "Ei midagi", sest selleks ajaks olin ma probleemi asukoha välja selgitanud - see paiknes arvuti ja tooli vahel. "Aga vähemalt oskad sa head soundtrackki teha." Eks ma olengi selline, musikaline inimene.
Tegelikult viis see mu paar päeva (nüüdseks nädalaid - toim.) tagasi mõttekrambi käes kannatanud hallolluse ideele, et inimesed ei ole kunagi rahul sellega, mis neil on. Liik võib olla asjadel sama, kuid detailid on erinevaid. Poest on võimalik saada juustu ja rosinatega saia, moosi ja seemnetega. Inimene mõtleb, et tahab süüa - ostab endale rosinasaia. Pärast maksmist taipab aga, et kõrvalpakendis sai paelub teda tegelikult. Mis selle tagamaaks on? Kas tõesti inimeste rahulolematus kõigega või lihtsalt enda valesti mõistmine? Sama on ka minuga igatahes. Ma tahan kättesaamatut, ma tahan.. kookosekohukest näiteks.
Miks just sina pead olema selline lepaleht, mis lendab sinna, kuhu tuul puhub? Las see suur maailm teeb mis tahes lollusi, pead sina siis kohe kõike omal nahal järgi katsuma! öeldi raamatus "Mees, kes teadis ussisõnu". Jah, miks ma ei võitle oma kohukese nimel vaid oleme nagu.. teised?
Lihtsalt üks mõttekäik, mis on juba olnud. Korduvalt. Inimesed ei ole kunagi rahul ja ei võitle. Minu tunnusmeloodia saab olema teistsugune.
Selline ta siis oligi, see vana postitus korduva mõttekäiguga.
Kui ma loengu viimases pingis omaette torisesin ja kõiki neadsin, küsiti mu käest "Mis viga?". Vastuseks kõlas "Ei midagi", sest selleks ajaks olin ma probleemi asukoha välja selgitanud - see paiknes arvuti ja tooli vahel. "Aga vähemalt oskad sa head soundtrackki teha." Eks ma olengi selline, musikaline inimene.
Tegelikult viis see mu paar päeva (nüüdseks nädalaid - toim.) tagasi mõttekrambi käes kannatanud hallolluse ideele, et inimesed ei ole kunagi rahul sellega, mis neil on. Liik võib olla asjadel sama, kuid detailid on erinevaid. Poest on võimalik saada juustu ja rosinatega saia, moosi ja seemnetega. Inimene mõtleb, et tahab süüa - ostab endale rosinasaia. Pärast maksmist taipab aga, et kõrvalpakendis sai paelub teda tegelikult. Mis selle tagamaaks on? Kas tõesti inimeste rahulolematus kõigega või lihtsalt enda valesti mõistmine? Sama on ka minuga igatahes. Ma tahan kättesaamatut, ma tahan.. kookosekohukest näiteks.
Miks just sina pead olema selline lepaleht, mis lendab sinna, kuhu tuul puhub? Las see suur maailm teeb mis tahes lollusi, pead sina siis kohe kõike omal nahal järgi katsuma! öeldi raamatus "Mees, kes teadis ussisõnu". Jah, miks ma ei võitle oma kohukese nimel vaid oleme nagu.. teised?
Lihtsalt üks mõttekäik, mis on juba olnud. Korduvalt. Inimesed ei ole kunagi rahul ja ei võitle. Minu tunnusmeloodia saab olema teistsugune.
Selline ta siis oligi, see vana postitus korduva mõttekäiguga.
0 comments:
Post a Comment