Räägime hambaarstidest. Mis tundeid nad teis tekitavad? Ühiskonna normide järgi on hambaarstid vist ühed jubedaimad ning kardetumad üldse.
Minule nad meeldivad. Jubedalt. Ehk isegi natukene liiga palju.
Nüüd te ütlete, et "Ah, sulle ei ole siis haiget tehtud." On ikka - näiteks tarkusehamba tõmbamisel panin pildi taskusse. Kuid sellest hoolimata, mulle meeldib seal käia. Lamad mugavas toolis, mõnusas asendis, ainus mis sinult nõutakse on suu lahti hoidmine. Üldjuhul tuleb mul uni. Päris seda tunnet ei teki, kui keegi su juustes siblib aga midagi ligilähedast. Ei, mu hambaarst ei silu ega sibli mu juukseid. Imelik, eksole. See lummus nende vastu. Väidetavalt ma olengi imelik. Leiutasin teooria, mille kohaselt mu armastus ei ole minust tingitud vaid hoopis millestki muust. Kui nii, siis ühiskonna normide järgi ma ei olekski imelik. Teooria - tuimestus paneb mu laksu alla. Suhtlesin tuttava hambaarstiga. Tuimestus päris nii ei mõju ning enda käitumist ma sellega välja vabandada ei saa. Järelikult on see minu järjekordne kiiks. Aga ma ei kurda - tore on enda kohta igasuguseid põnevaid asju avastada. Huvitav, kas ma kunagi seal lausa magama jään - magavaid patsiente olla nähtud küll ja küll.Kuidas teile hambaarst mõjub?
3 comments:
Mina olem hambaarstitoolis magama jäänud. see oli siis kui ma rase olin. Mul pole ka nende vastu eriti midagi, aga siis kui pikalt peab selili olema, siis jäi sleg väga valusaks.
Kas sa magama jäädes arstil sõrmi ei hammustanud otsast? Või said magada ka vabalt suu korralikult lahti?
mul oli mingi plastmassjurakas suhu topitud, et mu süü sama lahti oleks kui muumial filmis muumia, et ta saaks mu tagumiste hammaste juures nibrida. Nii et isegi suu lahtihoidmise pingutus võeti minult ära
Post a Comment