Eile oli äärmiselt tegus päev. Ärkasin üles ja parandasin ühikas kraanikausi ära. Just nii lahe olengi. (Nukker selle juures on see, et lambipirni vahetuseks tuleb vist ikkagi töömees kutsuda.)
Seejärel läksin eksamile ja tegin selle päris edukalt. Premeerisin ennast Jaanus Harro loenguga (kaks loengut jooksis kokku ja ma ei teadnud, kumba eelistada). Mulle Harro meeldib, viskab nalja ja ajab asjalikku juttu. Ning tal on loengute jaoks meeletult hea hääl minu arvates. Selline mahe ning mõnus, tark hääl.
Loengus hakkas mind aga kummitama idee sellest, et see on selle aasta viimane loeng. Rohkem loenguid ei ole. Rohkem sinna õppehoonesse ma sel aastal ei satu. Uuest semestrist agab kolib teaduskond teise majja, mis tähendab.. see on minu viimane kord seal loengus. Istusin isegi peaaegu sama koha peal, kus esimest korda seal majas. Lihtsalt väga palju targemana. Nostalgitsesin pikalt ja jätsin hoonega ilusti hüvasti ning tegin seal olevast kuusest pilti mälestuseks. Eile sai isegi südantlõhestavalt ilus ja armast tekst valmis kirjutatud blogi jaoks, selline mis südame härdaks teeb ning pisara silma toob. Päris valmis ei saanud, seega ära ei postitanud. Täna sain kirja, et kolime. Kõik peale kahe instituudi lähevad teise majja. Mina jään oma instituudiga praegusesse majja. Niipalju mu nostalgitsemisest siis.
Täna räägiti mulle, kuidas minu pisike sõber - kes ei ole enam üldse nii pisike - mind ja mu värvipintsleid igatseb. Talle tegelikult ei meeldi värvida eriti, talle meeldib pintsleid värvist puhtaks loputada (see ei ole minu mõjutus, ausalt ka). See pani mind mõtlema, et peaks tegema nimekirja asjadest, mida ma tahan järgmisel aastal ära teha (aasta lõpus ikka tehakse veidraid plaane ja loetelusid). Huvi pärast tahtsin oma selle aasta lubadusi ka vaadata, et kuidas nendega läks aga... see need on kuskil kadunud asjade maal paremat elu otsimas. Mis on need 12 asja, millega sa tahad järgmine aasta hakkama saada?
Seejärel läksin eksamile ja tegin selle päris edukalt. Premeerisin ennast Jaanus Harro loenguga (kaks loengut jooksis kokku ja ma ei teadnud, kumba eelistada). Mulle Harro meeldib, viskab nalja ja ajab asjalikku juttu. Ning tal on loengute jaoks meeletult hea hääl minu arvates. Selline mahe ning mõnus, tark hääl.
Loengus hakkas mind aga kummitama idee sellest, et see on selle aasta viimane loeng. Rohkem loenguid ei ole. Rohkem sinna õppehoonesse ma sel aastal ei satu. Uuest semestrist agab kolib teaduskond teise majja, mis tähendab.. see on minu viimane kord seal loengus. Istusin isegi peaaegu sama koha peal, kus esimest korda seal majas. Lihtsalt väga palju targemana. Nostalgitsesin pikalt ja jätsin hoonega ilusti hüvasti ning tegin seal olevast kuusest pilti mälestuseks. Eile sai isegi südantlõhestavalt ilus ja armast tekst valmis kirjutatud blogi jaoks, selline mis südame härdaks teeb ning pisara silma toob. Päris valmis ei saanud, seega ära ei postitanud. Täna sain kirja, et kolime. Kõik peale kahe instituudi lähevad teise majja. Mina jään oma instituudiga praegusesse majja. Niipalju mu nostalgitsemisest siis.
Täna räägiti mulle, kuidas minu pisike sõber - kes ei ole enam üldse nii pisike - mind ja mu värvipintsleid igatseb. Talle tegelikult ei meeldi värvida eriti, talle meeldib pintsleid värvist puhtaks loputada (see ei ole minu mõjutus, ausalt ka). See pani mind mõtlema, et peaks tegema nimekirja asjadest, mida ma tahan järgmisel aastal ära teha (aasta lõpus ikka tehakse veidraid plaane ja loetelusid). Huvi pärast tahtsin oma selle aasta lubadusi ka vaadata, et kuidas nendega läks aga... see need on kuskil kadunud asjade maal paremat elu otsimas. Mis on need 12 asja, millega sa tahad järgmine aasta hakkama saada?
0 comments:
Post a Comment