Igava ja ühekülgse seisukoha muutmiseks on üks parimaid vahendeid.. kätelseis. Võimaldab näha ümbritsevat maailma veidi teistsuguse nurga alt ja on muidu ka tore. Kuna minu tekkiv kätelseisu oskus on suvega kaduma läinud (koletu käevigastus) siis on võimalus, et uue vaatenurga andis pigem peapõrutus.
Minu uus vaatenurk ei ole niivõrd uus kuid pigem vana taaselustamine. Ju siis aju loksus õigesse paika. Kes kurdaks selle üle, et leidis üles osa endast, mille kunagi hämastel põhjustel kaotas? Sellest hoolimata on viimane kuu suhteliselt kaduma läinud blogimaastikul, kuid ega igapäevaselt ei olegi mõtet rääkida oma sokkidest (kuigi minu villased sokid vääriksid eraldi sissekannet, või vähemalt lõiku, küll).
Tegelikult on momendil asjaolud nii, et mulle ei ole endalegi veel kõik kohale jõudnud. Kui sageli inimesed istuvad öösiti voodis ja unistavad millestki? Üpriski tihti. Kui sageli inimesed istuvad öösiti voodis ja unistavad millestki, taipamata, et unistuse täitumise countdown on alanud ning lugeda on jäänud natuke üle 24 tunni? Harvem, tunduvalt harvem.
Mina kuulun nende viimaste sekka. 27 tundi ja topin oma kohvri autosse. Sellest veel mõned tunnid edasi topin oma kohvri (kus on veidi rohkem kui seitse asja) lennukisse, ütlen kroonile hüvasti ja lähen üle eurole. Sest alates esmaspäevast olen mina vahetusüliõpilane Belgias! Vahvlite, šokolaadi, õlle ja Jean-Claude Van Damme riigis.
Miks just Belgia, kuidas sealsete jalgratturite liikluskeersis edukalt toime tulla ning muu d vaatenurgad sealsele elule hakkab edasi andma aadress http://belgiavallutus.blogspot.com/ .
Minu uus vaatenurk ei ole niivõrd uus kuid pigem vana taaselustamine. Ju siis aju loksus õigesse paika. Kes kurdaks selle üle, et leidis üles osa endast, mille kunagi hämastel põhjustel kaotas? Sellest hoolimata on viimane kuu suhteliselt kaduma läinud blogimaastikul, kuid ega igapäevaselt ei olegi mõtet rääkida oma sokkidest (kuigi minu villased sokid vääriksid eraldi sissekannet, või vähemalt lõiku, küll).
Tegelikult on momendil asjaolud nii, et mulle ei ole endalegi veel kõik kohale jõudnud. Kui sageli inimesed istuvad öösiti voodis ja unistavad millestki? Üpriski tihti. Kui sageli inimesed istuvad öösiti voodis ja unistavad millestki, taipamata, et unistuse täitumise countdown on alanud ning lugeda on jäänud natuke üle 24 tunni? Harvem, tunduvalt harvem.
Mina kuulun nende viimaste sekka. 27 tundi ja topin oma kohvri autosse. Sellest veel mõned tunnid edasi topin oma kohvri (kus on veidi rohkem kui seitse asja) lennukisse, ütlen kroonile hüvasti ja lähen üle eurole. Sest alates esmaspäevast olen mina vahetusüliõpilane Belgias! Vahvlite, šokolaadi, õlle ja Jean-Claude Van Damme riigis.
Miks just Belgia, kuidas sealsete jalgratturite liikluskeersis edukalt toime tulla ning muu d vaatenurgad sealsele elule hakkab edasi andma aadress http://belgiavallutus.blogspot.com/ .
