Vem jogar mais eu

Nüüdseks juba kaks nädalat tagasi oli meie workshop Vem joga mais eu. Emotsioonid? Kirjeldamatud. Muljed? Võimsad. Tunded? Sõnadega väljendamatud. Veeta mitu päeva vanade ja uute tuttavatega ning iga päev tunde ja tunde trenni tekitas tunde, nagu me oleks teises maailmas. Teate küll, sellises kus rohi on rohelisem ja taevas sinisem ja linnud laulavad ilusamini ning probleemid on tundmatu sõna. Kuna tegemist oli meie grupi (Casa Grande) üritusega, siis oli omapärane olla ise korralduses mitte ainult külaline üritusel.

Trennid: Professora Mari Doende, Professor Leo Cabeca, Contra-Mestre Caracu. Kõik täiesti omanäolised ning erinevad. Sellegi poolest olid kõik trennid tohutult mõnusad. Ning mis põhiline – kõik olid inspireerivad. Laulsime koos ja üksi kuni hääled kähedad. Minule suur plusspunkt kuna aastaid koorilaulu ei ole suutnud mind veenda, et ma oskan laulda ja seega avalikult võõraste ette lõõritama ei kuku.

Pärast oli igapäevasesse rutiini ääretult raske tagasi pöörduda. Teadmine, et workshop on läbi ja rahvas on kõik oma koduriigis tagasi jõudis kohale alles mitme päeva pärast. Oleks tahtnud veel ja veel ja veel.. Senimaani tahame.

Moraes ütles oma grupi 30. aasta tähistamise kohta "Loomulikult olid vead vajalikud, et üritusel oleksid normaalsete inimeste poolt organiseeritud ürituse tunnused, aga lubame, et järgmise ürituse vead saavad olema teistsugused. Samu pole mõtet korrata." Meie võime sama öelda.

Eksperimentaalkulinaaria: Väike rabarberikook

Kevad (mis kevad, suvi juba!) on käes ja aiast on võimalik saada värsket kraami kööki. Nõges, rabarber... Ideaalne aeg jälle küpsetada. Pealegi, kes suudaks vastu panna värsketest rabarberitest tehtud koogile?

Väike rabarberikook (mis ei ole üldse nii väike) tekitab minule esimesena mälestuspildi lapsepõlvest, kui sõtse seda kooki tegi - üksi! Lubasin siis endale, et olen ka kunagi nii tubli kui tema ja teen ka üksi kooki.

Eelnevalt varuda taigna jaoks:
200g margariin
1 klaas suhkrut
1 tl küpsetuspulber
2 klaasi jahu
2 muna

Eelnevalt varuda katte jaoks:
200g hapukoort
600g rabarberitükke
3/4 klaasi suhkurt
2 muna
riivitud sidrunikoort

Ja tegemine on sama lihtne kui koostisosade leidmine. Vahusta margariin ja suhkur, pane juurde munad ning lisa jahu, millesse on segatud küpsetuspulber. Rulli pannile, tee ääred ka. Siis vahusta munad suhkruga, juurde pane sidrunikoor, hapukoor, rabarberitükid. Vala rullitud taignale. Tulemus peaks olema umbes selline:

Seejärel suska ahju, mis on soe (a la 180-200ºC nagu koogid ikka) ja hoia seal... aega ma jälle ei oska öelda. Hoia ahjus kuni kook tundub olevat valmis. Valmis kook ei ole kõrbend alt ja pealt on ilus küpskollane.

Olen tegus, kuubis.

Arvuti kuvari ümbrus on täis kleebitud pisikesi erinevat värvi pabereid, millest igaüks on suure tähtsusega. Tunnen end jube olulise ja kõrgel kohal olevana tänu neile. Varsti hakkan ekraanile ka kleepima ruumi puuduse tõttu. Millega ma siis tegelen?

Kui sa satud Tartu Ülikoolis võtma ainet nimega "Elu mitmekesisus II" avaneb võimalus ühe kodutööna (väga paljudest!) teha linnuvaatlust. Valid linnu välja, jõllitad teda pikemalt ning kirjutad üles iga tema liigutuse moodlesse, mis viimasel ajal keeldub töötamast (kõikidel teistel peale minu). Puu all istumise ja looduse nautimise vastu ei ole mul midagi - kuid sellist aega, et üle päeva mitu nädalat istuda ühes kohas ja oodata lindu, kes ei pruugi tulla.. ei ole. Tehnoloogia ulatas käe sel raskel ajal ning teen vaatlust looduskalender.ee lehe kaudu. Nüüdseks olen veidi üle kuu aja vaadelnud kodukakku. Hetkel ootame Klaara ja Klausiga koorumist. Klaara on pesal silmnähtavalt rahutu, sest eile sai 28 päeva (haudumise kestvus) täis. Endalegi üllatuseks on Klaara mulle lähedaseks saanud. (Ma panen oma kaktustele nimesid ja ajan nendega juttu, te tõsimeeli peate kahtlaseks seda, et ma suudan sõprust sobitada läbi neti kodukakuga?).

Kui ma parasjagu Klaarat ei vaata, annan allkirju kinnitamaks, et salaja autolt rehve ära ei vii, hingamist ei lõpeta, põlevasse autosse unistama ei jää ja leekides oleva sõiduvahendi kapoti alla ei piilu. Seejärel tegime autoga mõned 360 kraadised pöörded, püüdsime päästa "põdra" elu temast mööda põigates ja uurisime, kuidas libedaga kurve võtta. Adrenaliini kogu raha eest.

Kui ma autosid kummuli ei keera kirjutan oma seminaritööd. Ehk siis lühem baka töö, mitte üheks seminariks vajalik kodutöö. Sattusin täna juhuslikult juhendaja kabinetti, kurtsin et olen omadega kokku jooksnud. Pärast nelja minutit temaga rääkimist olin valmis maailma üle võtma. Ma olen kuskil ikka väga õige pöörde teinud, et saan temaga koostööd teha.

Ja kui ma seminaritööd ka ei kirjuta, siis teen viimaseid korraldusi workshopi jaoks, mis on juba.. sellel nädalavahetusel! Kõikide tegevuste vahel on pisikese sõbraga tegelemine ja koolitöö ning trennis käime ka ikka neli korda nädalas. Lisaks sai eelmine nädal öösel orienteerumas ja laulmas käidud, Paabelile näppu visatud ning capoeiraga töötuba korraldatud MaailmaMUSter raames. Nädalavahetusel kaks sünnipäeva (koogiga!) ja volber, keeleõpingud.. Jep, olen tegus! Ning ei saa isegi öelda, et jalul veel vaid tänu oma hullumeelsusele..