Trennimuusika

Pärast seda, kui andsin ülikoolile tähtsat teksti täis kirjutatud suure hunniku pabreid (tuntud ka kui minu lõputöö) jäi minu trennitegemine väga viletsaks. Selles mängisid rolli nii vaimustus natukene kõigest puhata, vigastusest paranemine ning Wolverinei - minu trenni A ja O ning põhimotivaatori - äraminek. Alguses olid võõrutusnähud küll trennist loobumisel ja vigastus tekitas vaid trotsi. Varsti... harjusin diivanieluga häirivalt palju ära.

The only exercise I've done this month is running out of money.

 Ameeriklane proovis mind ükskord motiveerida ja ilmus keset mu trenni kohale, keeras autos Eye Of The Tiger üürgama, utsitas tagant, et jookse jookse nüüd ning lubas aeglaselt mu kõrval sõita. Kuna tema kohale ilmumine oli otseselt seotud minu kehva mäluga meie kohtumisplaanide suhtes, siis sel korral jäi mu motiveerimine lühikeseks ning lõpetasin trenni autoga maja ette sõites...

Siis aga otsisin üles selles valdkonnas endast targemad inimesed, et natukene nõu pidada. Oma tarkusega suudaks ma uue vigastuse suhteliselt kiiresti hankida ma usun. Paika sai päris kena plaanike ning selleks ajaks kui capoeira jälle hakkab suudan ma painduda jälle.

Aga eks iga algus on raske. Või koomiline. Näiteks, eilne trenn oli natuke ooper omaette. Läksin välja oluliselt hiljem kui muidu - linn oli täis inimesi ja sõidukeid, päike paistis lagipähe, pardid ei siblinud ringi ja linnuke oli vakka. Minu geniaalne idee tavapärane jooksumuusika (aastast 2010) välja vahetada põrus haledalt, sest ma ei suutnud mitte kuidagi leida inspiratsioon joosta, kui mulle samal ajal karjutakse kõrva "Shake that ass, shake that real bad" ja niimoodi intervallidena kuus minutit järjest. Ma ei taha oma peput halvasti väristada, aitäh pakkumast. Minu õnnetuseks oli see üks mõistikumaid lugusid nimekirjas.

Jagage enda head trennimuusikat. Kaua ma aastas 2010 istun. 

Capoeira trennid Tartus ja Tallinnas

Annan teile ka teada imelisest võimalusest tegeleda capoeiraga - ja seda lausa kahes Eesti linnas! Olin ise mõnda aega eemal, kuid läksin tagasi ja.. armastus ei ole kuskile kadunud. Tulge teie ka!

Mis capoeira üldse on? See on mäng. Paindlikkus, loovus ja kohanemisvõime. Õppida capoeirat tähendab õppida tundma iseend ja teisi enda ümber. See julgustab Sind nägema probleemi mitte takistuse, vaid väljakutsena. See laseb näha konflikte erinevate vaatenurkade alt, neid paremini mõista, efektiivsemalt ennetada ja lahendada. Capoeira aitab mõista erinevusi inimeste ning kultuuride vahel, olgu nad kui tahes väikesed või suured - Eestis ja mujal toimuvad workshopid on suurepärane võimalus leida uusi sõpru kõikjalt maailmast.

Capoeira ühendab muusika, laulu, tantsu, võitluskunsti ja akrobaatika sujuvaks tervikuks, mis on nauditav nii tegijale kui vaatajale. Seega saab capoeira trennis arendada väga erinevaid oskusi. Eelduseks on vaid julge pealehakkamine - Capoeira sobib igaühele sõltumata vormist ja vanusest.

Trennid Tartu Lauluväljaku saalis:
E kell 19:15 - 20:45;
T kell 20:00 – 21:30;
K kell 19:15 - 20:45;
N kell 19:15 - 20:45
Kuutasu 25€, algajatele on esimene kord tasuta!

Trennid Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimlamajas
E kell 19:30-21:00
K kell 19:30-21:00
Kuutasu 25€, algajatele on esimene kord tasuta!
Lisainfot saab Facebookist, kodulehelt ja kirjutades siia kommentaari.

Capoeira Senzala Tartu

(Pildil klõpsates näeb suuremalt)

Tule ise ja võta ka sõber kaasa! Lisainfot saab kohale tulles või jättes kommentaar.

Vem jogar mais eu

Nüüdseks juba kaks nädalat tagasi oli meie workshop Vem joga mais eu. Emotsioonid? Kirjeldamatud. Muljed? Võimsad. Tunded? Sõnadega väljendamatud. Veeta mitu päeva vanade ja uute tuttavatega ning iga päev tunde ja tunde trenni tekitas tunde, nagu me oleks teises maailmas. Teate küll, sellises kus rohi on rohelisem ja taevas sinisem ja linnud laulavad ilusamini ning probleemid on tundmatu sõna. Kuna tegemist oli meie grupi (Casa Grande) üritusega, siis oli omapärane olla ise korralduses mitte ainult külaline üritusel.

Trennid: Professora Mari Doende, Professor Leo Cabeca, Contra-Mestre Caracu. Kõik täiesti omanäolised ning erinevad. Sellegi poolest olid kõik trennid tohutult mõnusad. Ning mis põhiline – kõik olid inspireerivad. Laulsime koos ja üksi kuni hääled kähedad. Minule suur plusspunkt kuna aastaid koorilaulu ei ole suutnud mind veenda, et ma oskan laulda ja seega avalikult võõraste ette lõõritama ei kuku.

Pärast oli igapäevasesse rutiini ääretult raske tagasi pöörduda. Teadmine, et workshop on läbi ja rahvas on kõik oma koduriigis tagasi jõudis kohale alles mitme päeva pärast. Oleks tahtnud veel ja veel ja veel.. Senimaani tahame.

Moraes ütles oma grupi 30. aasta tähistamise kohta "Loomulikult olid vead vajalikud, et üritusel oleksid normaalsete inimeste poolt organiseeritud ürituse tunnused, aga lubame, et järgmise ürituse vead saavad olema teistsugused. Samu pole mõtet korrata." Meie võime sama öelda.

Capoeira workshop - Vem jogar mais eu (Tartu)

Capoeira, capoeira, capoeira, tule ka! (Sõbrad võta kaasa!)

Kohal on
Contra-mestre Caracu (Capoeira Senzala Berlin)
Professor Cocăo (Capoeira Senzala Tartu)
Professor Léo Cabeça (Capoeira Senzala Helsinki)
Professora Mari Doende (Capoeira Senzala Helsinki)
Professor Josué Canélăo (Angoleiros do Sertao)

Trenni teeme reedel (07.05.10) Tähtvere tantsukeskuses, laupäeval ja pühapäeval (08/09.05.10) Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis.

Kohtume workshopil!

capoeira - esport, cultura, e educação. (Tartus)

ALATES 2010 aastas sügisest on trenn aadressil Kroonuaia 7! Tutvu kuulutusega vajutades SIIA.

Tule ise ja võta ka sõber kaasa! Lisainfot saab kohale tulles või jättes kommentaar.

Asiaton oleskelu kielletty *

Nädalavahetus on läbi ja kodumaa kindel pind on uuesti jalge all. Ja.. ma tahan tagasi! Kes kohal ei olnud, see kahetsegu. Jah, pisikese paadiga (mille nimi oli muide Merilin - toim.) sõitmine tormisel merel ei tekitanud just "Let's do that again!" reaktsiooni ning mu hambaharjal on senimaani šampooni maitse juures, kuid need tegid selle reisi ainult meeldejäävamaks. Mestre Sorriso lauluhääl ja trennid jätsid kustumatu mulje; ühtlasi andis ta mulle ka capoeira-nime, mida ta hõiskas iga kord kui mind nägi suure naeratuse saatel. Mul ei ole piisavalt sõnu, et kirjeldada oma emotsioone seoses selle nädalavahetusega. Trennid ja fiesta, kitarr looga "Burn one down", uued tuttavad ja sõbrad, keeleõpingud ('tumppu'** on üks ägedaim sõna soome keeles), dialoogid stiilis "Läheme Helsingisse?" - "Okei." ilma üleliigsete küsimusteta (Näiteks "Kas meil on öömaja?") et siis pool minutit enne rongi väljumist rongile hüpata; meil oli meie seitse asja ja täielik vabadus. And I loved every second of it.

Läksin Soome, et avastada midagi põnevat enda jaoks. Leidsin.. iseenda.

* sobimatu viibimine keelatud - neid silte oli kogu Tampere täis
** käpik

Nädalavahetusele

Nädalavahetus, siit ma tulen!

...é defesa, é ataque, é ginga di corpo! *

Reede. Istusin arvuti ees tunde ja tunde ning kirjutasin. Pool kaks öösel, kui läks kaheksas tund kirjutamist, olid näpud sassis ning kirjutatul puudusid nii mõte, lauseehitus kui grammatika. Kinnitasin endale järjepidevalt, et varsti ärkab mõistus üles ja kõik liigub paremuse poole. Eesmärk oli kasvõi hambad risti järgmise päeva lõunaks (12:00) asi lõpetada. 11:32 sülitas printer välja viimase lehe ning ma olin 28 minutit oma graafikust ees. Kes sel ajal veel magas ärkas minu rõõmuhõisete peale.

Sellega oli minu nädalavahetus vabastatud õppimisest ja sain mõtted lülitada ümber järgnevatele sündmustele, mida olen oodanud sama palju kui karupoeg Puhh mett. Tartusse tuli üle pika aja ei keegi muu kui meie enda õpetaja contra-mestre Cocao ning me saame nautida kaks päeva (3h päevas) tema trenne. Lisaks eilsele trennile oli meil ka pisike esitlusroda öösel, mis rahvale tohutult peale läks. Kell neli tõmbasin teki üle pea ja läksin kiirrongiga unemaale.

Täna oli uuesti trenn, kestis üle kolme tunni. Kohal oli uues õpetaja Brasiiliast ning rahvast Tallinnast. Ja selle iseloomustamiseks jääb sõnadest puudusm sest üpriski raske on kirjeldada, miks on capoeira eriline.

Homme on äratus enne kella kuut, seega... over and out.

* "... on kaitse, on rünnak, on võnge!"

Capoeira - liitev kahekõne!

ALATES 2010 aastas sügisest on trenn aadressil Kroonuaia 7! Tutvu kuulutusega vajutades SIIA.


Soovid tegeleda mõne füüsilise tegevusega ning seda nautida koos ägedate inimestega? Siis see on sinu jaoks!

Capoeira on mitu ühes - tants ja võitluskunst, sport ja mäng. Trennid toimuvad nüüdsest kolm korda nädalas - esmaspäeval, kolmapäeval ja neljapäeval aadressil Salme 1a. (Õpetajate seminari hoone) kella 20'st 21:30'ni. Lisaks on esimene trenn sulle tasuta!

Ole täiesti algaja või pikaajaline tegija, tule ise ja võta sõber ka kaasa!

Lisainfot saab kohale tulles või siia kommentaar jättes. Kohtume trennis!

(eelmise trennihooaja kuulutus on siin)

"Vasak jalg on väljaspool ja parem.. on teisel pool väljaspool."

Pühapäeva hommikut alustasin istudes kell üheksa hommikul veranda äärele jaheda ning hiljuti sadanud vihmast värske õhu kätte ning hakkasin lugema. Raamatut, kus puudus tsivilistatsioon, kõige igapäevasemad külalised olid kitsed ja jänesed, kõige ebatavalisemad aga ilves ja faasan aias või meri põrandal ja luiged peenramaal ujumas. Siis ma veel ei teadnud, et minu rõõm ja rahulolu võib veel suuremaks muutuda.

Täna kõndisin mööda pimedat tänavat, suu kõrvuni nagu mul oleks mingi haigus ja tundsin end üliõnnelikuna. Tunnen siiani. Miks? Täna oli selle hooaja esimene capoeira trenn. JA MA TAHAN TAGASI! Küüsi küll põrandasse ei löönud kui äraminekuaeg tuli aga koristaja käis ja vihjas lapiga, et me võiks lahkuda.. Keegi ei tahtnud.
Avastasin, kuidas armuda. Kõigepealt tuleb istuda noormehe kõrvale ning vaadata talle sügavalt silma, samal ajal kui tema naeratab nii et põlved võtab nõrgaks. Seejärel tuleb käed asetada atabaquele ja asuda mängima. Siis ongi armastus võimalik. Instrument, millele ma varem sositasin, et ta meeldib mulle on nüüd midagi palju enamat. Täna sai sellest armastus.

Pildi sain siit.

Hooaja lõpupidu

Nüüdseks peaaegu nädal tagasi toimus Genialistide Klubis Teatritehase hooaja lõpupidu, mille kohta ütles iga verelible minus, et ma pean sinna minema. Läksin ka. Pärast üritust olid näolihased naermisest valusad. Ning seejuures mitte teeseldud suunurkade tõstmisest. Lava vallutasid kõigepealt Animal Drama, mille kõik liikmed olid loomakostüümis. Ühe liik meil jäigi määratama, oli ta nüüd mutt või koer. Neile järgnes Leegitsev Sidrun, kes minu pettumuseks ei olnud sidrunikostüümis ning põlema ta end - ega kedagi teist - ei süüdanud. Viimasena astusid lavalaudadele Unholy Fables liikmed. Tutvuse poolest roomasime mugavalt istekohalt lava ette, kust ühtlasi oli tunduvalt kergem pildistada. (Ega te ometi ei arvanud, et ma ilma kaamerata läksin?) Unholy Fables ise nimetab oma muusikastiili "Metal / Death Metal / Psychedelic". Pole päris see, mida ma igapäevaselt kuulan. Kuid seistes seal, kõlari kõrval ning seda kuulata.. oli midagi võimast. Helilained põrkusid vastu iga vereliblet, tormates läbi organismi nagu oleks kummitusega kokku puutunud. Mõtted proovisid karjuda kuid sellise heli keskel polnud neil lootustki. Unholy Fables teab kuidas teha ükskõik milline üritus paremaks ning korraldasid tuleshow. Sellega ei olnud aga õhtu lõppenud. Järgmisena toodi välja berimbau ning atabaque. Just, teie mõte liigub õiges suunas - toimus järjekordne capoeira esitlus. Meie ainus küsimus pärast õhtut oli "Can we do what again?". Hooaja lõpupidu ei olnud mitte ainult Teatritehasel vaid ka minu üks hooaeg lõppes.

Järgnes päev õppimise tähe all. Neid momente, kui ma vihast õppematerjalid minema viskasin oli küll ja rohkem. Siiski on mu ümber inimesi, kes suudavad mind motiveerida õppima. Või olen ma lihtsalt liiga kergelt ümberveendav.

Esmaspäeval kirjutasime suure hurraaga eksamit. Olgu tänatud geen, mis andis mulle oskuse adekvaatselt iba ajada. Kirjutasin kolm või neli lehte juttu, osa sellest läks isegi teemasse. Mõtlesin, et kui D kätte saaks, oleks rahul. Unistasin isegi C'st. Sain B. Ma pean endasse rohkem uskuma ja unistused kõrgemaks ajama. Õhtul läksime Püssi, sest Vihmaussile on ikka vaja pöialt hoida, kui ta suure rahva ees laulma peab.

Sellest järgmine päev on mul täielikult mäluauk. Siiski mitte eelmise õhtu süül, vaid ma lihtsalt ei mäleta, millega ma tegelesin. Kolmapäeval vaatasin, kuidas Maaülikool lõpuaktuseid korraldab. (Õnnitlused mu tublile toakaaslasele!) ning eile vaatasin kuidas Tartu Ülikooli LOTE teaduskond neid teeb. Kahe võrdluses viimane võitis. Õhtul läksime Genialistidesse, sest minu silmis ääretult hea häälega Laura Junson oli esinemas, kitarril Erko Niit. Kuigi minu pettumuseks tuli esitlusele vaid üks eesti keelne laul, jäin rahule. Erko Niit oli mulle üllatuseks, tema annetega ei olnud ma kursis. Mõnus madal hääl ning suurepärane kitarrimängimise oskus. Peaks Laurale mainima, et eile oli ilus kontsert.

Täna lähen oma pisikesele sõbrale külla, kes demonstreerib mulle kuidas ta oskab süüa kõrvitsalödi. Tegus lõpp tegusale nädalale.

Hideaway

Viimasel ajal on mu sissekanded keerlenud capoeira ümber. Ka nüüd tuleb sellest juttu, sest laupäeval sai veedetud kuus tundi workshopil ning on muljeid, mida jagada.

Reedel oli GenKlubis roda esitlus, osa võttis nii Graduado Ligeirinho kui selleks ajaks üles leitud Contra Mestre Renato Maluco. Samuti oli Professor Cocão, kellega eelnevalt istusime mõnusalt padjahunniku otsas ning jälgisime Who (või eksida nimes osas) muusikat. Roda kohta ütlen vait üht - kes kohal ei olnud, see kahetsegu. Osalejad näitasid oma taset, mis ei ole üldsegi mitte madal. Hiljem tuli mitmetunnine jalutuskäik pimedas Tartus. Sellest saati kummitab mind vaid üks mõte - ma tahan kiikuda!
Laupäev möödus workshopil, mis sisaldas endas kõigi eelpool mainitud trenne. Tantsitud sai ka Maculelét, mis mulle iga korraga aina rohkem meeldima hakkab. Õhtu lõppes batizadoga - üritusega, kus inimesed pühitsetakse gruppi või saavad kõrgema astme vöö. Iga vöö tuleb välja teenida, ühe värviga ollakse vähemalt aasta. Kuna tegemist meie trenni batizadoga, jagati neid vaid meie inimestele (kes olid selle välja teeninud). Üks noormees sai kollase (teine) ja kolm oranži (kolmas vöö). Hiljem nendega rääkides kinnitasid nad seda, mida oli näha - nende motivatsioon oli võimeline purustama lage. See oli nakkav.

Sinine põlv ja sinine küünarnukk, uued tuttavad (sealhulgas uus pisike sõber!) ja oskused ning 4GB pilte (Aitäh fotograafile!) jäävad meenutama seda nädalavahetust. Oleks keegi mulle aasta tagasi öelnud, et minust saab potensiaalne capoeirista, oleks ma hullumaja numbrit hakanud otsima. Praeguseks olene ma oma hinge praktilisele sellele müünud. Sellega tegeledes suudan olla mõtlemata.
------------------
Näljased ja vaesed nagu tudengid on, hakkasime meie toakaaslasega ise omale süüa kasvatama. Hipid, nagu mulle öeldi. Eile sõime esimesed kaks kauna oma hernetaime küljest. Tomatid valmivad hiljem.Kuna sissekanne sai juba "täna tegime seda ja eile tegime toda", siis lõpetan samas stiilis. Eilne jalutuskäik pimedas Tartus sirelite lummas lõhnas seltskonnaga*, mis mind eile täielikult välja vihastas, oli vajalik.

Ning mu südame röövis bänd nimega The Weepies. Kuulake näiteks nende lugu "Hideaway" või "Antarctica".

Nimekirjad ja capoeira

Alustan natuke hiljaks jäänud uudisega: TÄNA kella 23:30 - 24:00 vahel, Tartus Genialistide Klubis capoeira esitlusroda! Tulge vaatama!!
--------------------------

Paljudel inimestel on igavene nimekiri toimingutest, mis tuleb teha. (Minagi kuulun nende omajate hulka; unes veel ei koosta aga kaugel sellest ka ei ole.) Seletamatu vajadus täita listi. Kuid kui üks asi on sooritatud ning selle saab kõrvuni oleva naeratuse saatel maha tõmmata, tähendab see tavaliselt vaid seda, et suund tuleb võtta järgmise ülesande poole. Lõppematu lõpetamatus.

Tunde hiljem.
Täna oli tervitusroda homsele workshopile. Contra-mestre Renato, kes oskab vaid portugali keelt, läks kaduma. Telefoni ta ei oma. Keegi ei teadnud, kas ta jõudis laevale või ei - kell üks sadamas teda ei olnud. Kuulnud ei olnud keegi temast. Poole roda pealt saime kõne - ta on leitud!
Berimbaud üldjuhul ei purune, tegevat seda vaid siis kui ruumis on ülivõimas ja tugevalt positiivne energia. Meil läks kolm tükki katki.

Relax. Go with the flow. Silmside. Ära mõtle. Need on märksõnad, mis figureerivad minu to do listis nüüdsest.

Capoeira workshop Tartus.

Uni on nõrkadele!

Uneaja arvelt, jällegi. Äratus peaaegu traditsiooniliselt kell viis, hetkel on osuti üks läbi natuke. Olen produktiivsem hommikul pärast mõnda tundi und kui praegu.

Kolmapäeval ööorienteerumine, kuus tundi lauskõndi ning siil. Selle aasta esimene siil. Kusjuures, siilid meenutavad mulle okassea väksemat versiooni ja okassigu ma jumaldan. See käru kummitab mind aga siiani... Järgmisel päeval, olles vähe maganud ning palju kõndinud, võtsin oma jõuvarud kokku ning plaanisin õppida. Minu õpingud lõppesid aga Vaim vrs Võim jalgpallikohtumisel.

"Get yourself a Berimbau, start playing it till there is no feeling in your pinky and then: play more!" on lause, mida ma juba kord kirjutasin, kuid siis asendasin muusikainstrumendi kitarriga.
Teatan uhkusega, et nüüd jääb sõna "berimbau" oma kohale! Mõned minutid üle viie ning minu sõrmest oli elu lahkunud. Kõrvalmängijaga konsulteerides sain teada, et harjutamise asi: tema suudab kaks tundi.
Seekord juhendas trenni (jutt käib capoeirast) contra-mestre Cocao, kes oli.. fantasiline! See tunne, mis pärast kahetunnist trenni temaga mind valdas on.. kirjeldamatu. Ma oleks seal kaks tundi veel olnud. Enamgi, ma oleks seal kaks päeva olnud! Kuna mastre Cocao visiit oli ühekordne olin kohal kaameraga: pildistamismaterjali tegi ta küllaga. Inimeste jälgimise komme on ikka veel küljes - vaatasin mõnuga, kuidas mestre ning kaks tema pikeajalisemat õpilast nautisid toimuvat iga keharakuga. Teisedki nautisid, kuid neil kolmel väljendus armastus tegevuse vastu juba silmis. Sellest trennist sai capoeira minu jaoks midagi tunduvalt enamat kui lihtsalt.. trenn.

Hiljem oli Tuleshow, milles esines ka mu toakaaslane. Ilutulestiku kohta ütleks vaid seda, et.. kehva oli. Ma vabandan nad majanduslangusega välja. Pilte seltskonnast ma avaldada ei julge.. ähvardatud otseselt ei ole aga riskima ka sellega ei hakka. Veel. Tuleshow etteaste nägi aga välja selline:

Capoeira - liitev kahekõne!

ALATES 2010 aastast on trenn aadressil Laulupeo pst. 25! Tutvu kuulutusega vajutades SIIA.

Soovid tegeleda mõne füüsilise tegevusega ning seda nautida koos ägedate inimestega? Siis see on sinu jaoks! Capoeira on mitu ühes - tants ja võitluskunst, sport ja mäng. Trennid on teisi- ja neljapäeviti (uuest aastast) aadressil Pepleri 1 (Tartu, punane EPA spordikas), kella 20'st 22'ni. esmaspäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti aadressil Salme 1a kella 20'st 21'ni. Lisaks on esimene trenn sulle tasuta!

Ole täiesti algaja või pikaajaline tegija, tule ise ja võta sõber ka kaasa!

Lisainfo saamiseks tule kohale või jäta siia kommentaar.

Vaata lähemalt capoeirast vikipeediast, wikipediast, capoeira online'ist, juutuubist.