"Tark ei torma ja loll ei lõpeta" ...

.. oli minu ja SaareNaiseRammu moto lõputööde kirjutamisprotsessi vältel. Kuskile meil kiiret polnud, kuid mittelõpetamine ka valikus ei figureerinud. Moto töötas, sest tööd said esitatud ning enamgi veel - kaitstud. Pingelanguse peaval tuli alles koos tulemusega järgmisel päeval. Vaatasin oma to-do-listi, milles olin kõik viimseni maha tõmmanud ja ei osanud mitte kui midagi asjalikku oma ajaga peale hakata. Jäi üle vaid lõpuaktuseid oodata.

Tekkel uhkelt peas tõusin kikivarvukile nägemaks, kuidas SaareNaiseRamm oma esimesed sammud värske kraadi omanikuna teeb. Tema tuiskas aga uksest välja ja kadus nelja tuule suunas. Sellised need noored on! Varsti ilmus siiski uuesti nähtavale; egas ta tahtis ka kuulda, et tubli on. Nüüd tal külas käies selgus, et minu toodud (lõike)lilled on ikka veel üpriski adekvaatses seisus vaasis. GMO, ilmselgelt.

Järgmine päev sain - tekkel jälle uhkelt minu vaimustavat patsikest katmas - kuulata, mida rektor mulle räägib. Teoorias jagati eluteele kaasa tähtsaid sõnu, kuid praeguseks mäletan vaid, et meil polevat õigust õpinguid poolel jätta (põhjus on nüüdseks minu kraadiga hinnatud teadmiste hulgast lahkunud) ning, et tütarlaps minu kõrval kogu püha ürituse aja nutitelefoniga Facebookis istus ja enda ees oleva õppejõuga kirjakesi vahetas. Ah, et kuidas ma tean? Vahepeal pidi ta vastust liiga kaua ootama ning seega koputas talle õlale "Noh, lugesid juba või?". Kui ma öösel kell üks enda telefoni ka ilusate sõrmekeste vahele lõpuks haarasin leidsin sõnumi, mis mind ja mu diplomit kohvikusse viia tahtis. Tuleb ikka endale telefon käe külge teibiga tõmmata, muidu kohvikusse ei saa.

Mõte sellest, et minu arvuti lähiajal esseede kirjutamist ei näe, on ääretult paeluv ja soojendav. Harjumusest tahaks siiski ainetele registreerida. Näiteks võttis ühendust õppejõud ning rääkis head uudist - tulevast õppeaastast pakub ülikool hollandi keele järgmise taseme kursust.

Varbaidpidi olen ikka koolis - juhendaja saatis suvelugemiseks artikli, sest ega teadus suvepuhkusele lähe. Ma end veel nii teemasse sisse pole viinud, et jälle söömishäiretega kummitusi unes näeks, kuid paranoilised maffioosod on juba esindatud.

Uuel aastal vana hooga!

Eluke rullub vanaviisi edasi. Plaanisin küll kogu maailma riikide erinevad uusaastaöö traditsioonid korraga kasutusele võtta - noh, nii igaks juhuks - et uus edukas tuleks. Selle nimel kannaks ju vabalt kahte paari pesu, näriks korraga viinamarju ja läätsi ning jookseks mööda tänavat tühja kohvri ja panniga ringi. Eks? Tegelikkuses ei saanud vist isegi õige jalaga see samm tehtud. Vist. Mul oli pakk suuri säraküünlaid, ma muule keskenduda ei suutnud/tahtnud.

Jõuludeks lubasin natukene sessipuhkust endale. Õppisin eeskujult luuletuse ära, milles palusin jõuluvana, et ta tooks mulle poni, ujumislestad, paneks õnge otsa kala, rinda viskaks lihast, selga pangu pekki, et ma meenutaksin suurt Baruto moodi tihast. Ise särasin uhkusest hullemini kui jõulukaktus keset lauda. Esimest korda viimase ~20 aasta jooksul muutsin ma oma jõululuuletust.  Ette sai traditsiooniline värss ka kantud ikkagi, mis jõulud need muidu on! Muide, kes ütles, et kassid jõulukaktustele liiga ei tee, palun teha LasseTheCat'ile vastav koolitus enne järgmisi jõule. Kingipakkide järgi selgus aga kaks asja. 1) olen ma ääretult tubli laps olnud viimase aasta jooksul ning 2) jõuluvana loeb mu blogi! 

Põnevusest lõhkemas harutasid minu värisevad näpud ilusat paberit paki ümbert ära ning leidsid sealt..raamatu! Mitte lihtsalt raamatu vaid minu lapsepõlve lemmikraamatu! Mäletan siiani, kuidas ma aastasadu tagasi esmakordselt teosega kokku puutudes selle esimese peatüki püstijalu läbi lugesin, sest tegelikult pidin ma hoopis koristama... Vähe sellest, jõuluvana ületas eneseületuse ning.. see ei olnud lihtsalt minu lemmikraamat vaid.. selle hollandikeelne versioon!! *kukub õnnest pikali*

Kas see on irooniline, et SEE mu lemmikraamat on arvestades mu suhet ämblikega?

Lisaks sain ma endale jõuludeks.. peika. Kuulab, vastu ei vaidle ning filmivaatamise ajal ronib kaissu kah veel - ilma et mu imelise filmimaitse üle kordagi kommentaare teeks. Mis sa veel mehest tahad, eks? Ootamatult selgus aga, et SassTheCat jumaldab teda kah..
 

Üldiselt aga on ikka veel sess. Kaks eksamit + üks essee. Essee on mat-inf teaduskonda ning arvatavasti kirjutan sellest, kuidas mu enda arvutikasutus on pärast kursust muutnud. Kas ma õppejõule üles tunnistan, et hoolimata tema tarkadest õpetussõnadest ma ikkagi pahavara endale hankisin on veel küsimärgi all.. Aga uue aasta puhul jagan tarkust ka teile. Minu viimaste päevade põnevaim avastus on footiline aevastamine ehk päikeseaevastus ehk autosomal-dominant compelling helio-ophthalmic outburst syndrome. Teie teate mis see on? Mina ei teadnud. Hoolimata sellest, et 1/3 populatsioonist kannatavat selle küüsis! Põhimõtteliselt kui pimedast ruumist (metroost, kinost) välja päikese kätte tullakse, siis aevastatakse. Kas pole mitte põnev?! Miks, ma teile seletama ei hakka, sest närvid jms ei ole minu tugevaim külg. Minge nüüd istuge kõik lumme ja oodake suve, et katsetada, kas teie ka aevastama kukute.

Lugeja otsib kirjandust!

Maamees otsis naist, Eesti otsis superstaari ja mina.. mina otsin kirjandust. Saadet ma tegema ei hakkan, piirdun esialgu sissekandega. See oli peaegu, et sajandeid tagasi kui mina Belgiast jälle kodumaale elama asusin. Jätsin osa endast sinna ning vaimustun siiani nii riigist, inimestest, söögist kui ka keelest. Mm... vahvlid. Ning jah, ma täielikult jumaldan seda korisevat ja hääldamatut hollandi / flaami keelt.

Eestisse tulles jätkasin õpinguid, kuni... õppejõud keelas mul loengutesse tulla. Ühe semesteri võtsin ainet, edaspidi hängisin seal vabakuulajana - õppejõu loal - et keelekeskkonnas olla. Hoolimata sellest, et ÕIS lubas mul ikkagi registreerida. (Ilmselge märk, et pean seal olema!) Mingi hetk õppejõud otsustas, et ma ei saavat mitte kui midagi kasulikku juurde ja õppigu ma iseseisvalt edasi. Noh, õppisin. Som ik leg op de vloer en denk ik ben een wortel.

Leidsin endale interneedusest päris head õpikud. Lisaks väisasin raamatupoode ning ostsin kõikvõimalikud vestmikud jms kokku. Mõlemad  lausa, kui aus olla. Sõnastiku sain Inglismaalt. Aga mina ei ole ikka rahul.

Tahaks raamatut. Päris raamatut, lehtede ja tindiga. Pildid ei ole üldse kohustuslikud. Loeks koos sõnastikuga kasvõi. Jah, ehk tõesti töötaks sellega mitusada aastat, aga tahaks ikka lugeda. Ja siis ma käin antikvariaadist antikvariaati ja jätan oma telefoninumbreid kõikjale. Tulemus? Väga paljudel inimestel on mu telefoninumber. Minul raamatut ei ole ikka. Korra tekkis juba lootus, et äkki.. aga kahjuks ajas müüja taani ja hollandi keele sassi. Kujutage ette mu pettumust.

Sisenedes Riia tänaval olevasse Antikvariaat poodi müüja naeratab mulle alati ja ütleb, et "Ei ole veel tulnud, aga olete mul meeles!". Seal on lust käia - sõbralik õhkkond, hunnik põnevaid raamatuid, postkaarte... Lähedal olev raamatupood Sõna on viimased korrad tekitanud tunde, et ma neid tüütan meeletult ja oleks parem kui ma sinna ei tuleks, sest neil on targematki teha kui mingile suvalisele tänavalt sisse astunud tegelasele raamatut müüa. Ükskõik, kas otsin hollandi või eestikeelset. Enam ei lähe. 

Aga teie, armsad lugejad. Kui teil on juhuslikult riiulil hollandikeelset lektüüri või teate poodi, kust seda võimalik hankida oleks, jagage mulle infot! Vabalt võite kõik Tartu antikvariaadid/raamatupoed ka üles loetleda, ehk olen midagi kahe silma vahele jätnud. Sest ausalt, kaua ma neid tooteetikette poes loen, eksole.
 

Ülevaade

Tulevase esmaspäeva seisuga on mu tutvusringkonnast lisaks minule laias laastus veel umbes viis inimest Eestis. Kõik ülejäänud on läinud suurde maailma, et seal tore olla, rikkaks saada.. ja et mulle postkaarte saatma hakata (hint-hint). Natuke nukker on see, et paljusid neid ei olnud võimalik enne äraminekut näha ja nüüd.. ei tea, millal järgmine kord näeb. Õnneks, elagu internet! Lisaks, kes mind isiklikult näha tahab - nüüd on teie võimalus!

Pealegi saan end lõbustada uue ilmakodanikuga - ja tema kaalub kõik õnnetused õnneks! Tädid peavad tavaliselt olema siuksed natukene imelikud ja lastele veidrusi õpetama, sest keegi peab ju emme-issi kasvatust ja õpetust tasakaalustama. Õnneks on Lepatriinu vanemad täpselt sama tublid kui mina imelik, seega saab kõike piisavalt. Lepatriinu ise muidugi juba naeratab eeskujulikult minu lollide naljade peale - tark laps, saab huumorist aru küll. (Siinkohal tuleb vist mainida, et LasseTheCat mjäugumine on ka paras komöödia, sest ka selle peale läksid suunurgad üles... Varsti võime kolmekesi teatrietendusega maailmaturneele minna - ja kõik saavad endale selliseid küüsi teha etendusel!).

 Vahepeal oli natukene vaheaega. Avastasin, et olen väga "kõik või mitte midagi" inimene. Suudan - enda arvates - üliedukalt funktsioneerida siis kui mul on 100 asja teha ja selleks nädal. Saan need tehtud, kohvikus istutud, trennis käidud. Andke mulle nädal ja kolm ülesannet ning ma jooksen totaalselt kokku omadega. Vaheaja masterplaan kraamida sahtleid, hollandi keelt õppida ning köögis kapitaalkoristus teha lõppes sellega, et ma ühe kapi ühe riiuli tegin korda. Tõele au andes arendasin ka oma joonistusoskust - oskan oivaliselt joonistada küürhaid, merihamstrit ning... vaala. Järgmine Michelangelo veel pole, kuid kaugel seegi enam on.

Käesolevast nädalast on ka jälle kool põhiteemaks. Kuigi loengud hakkasid alles neljapäeval suutsin mina - oskuslik nagu ma olen - koolistressis olla juba teisipäevaks. Nädala viimane päev hakkas kell kaheksa hommikul R'i (programmeerimiskeel ja tarkvara) praktikumiga, kus läbivaks heliks kogu ruumis oli "Ah-haa!". Oh kui vähe õnneks on vaja - vahepeal piisab lihtsalt komast või suurest algustähest! (Täpselt sama vähe on vaja meeleheiteks ning mustaks masenduseks). Lubasin pühalikult end hoida R'iga algusest peale joonel ning põhjalikult asjad selgeks teha. So far so good. 

Ühikas on muidu vaikus. Eelmised kolisid välja ja uued kolisid sisse. Nad on nüüdseks nii mitu korda oma toast juba välja tulnud, et olen suutnud nimed ära õppida JA neil vahet teha (kaks väga sarnast tütarlast väga sarnaste nimedega). Kolisid meile, kuna eelmises kohas ei suutnud nad laga ja lärmi enam taluda. Praeguse seisuga jääb mulje, et meie kooselust tuleb üks harmooniline kooslus! Neljapäeval olime SaareNaiseRammuga kahekesi korteris ning vaatasime Vene selgeltnägijaid ning sõime pähkleid. (Tudengielu - telekas näitab vaid TV3'e ning ka seda heli ja pildi mitteklappisega. Iluuisutamist oli keeruline vaadata - mitte keegi ei püsinud muusikas!).

Spreek je Nederlands?

"Purjus saksa meresõitja kohtab purjus inglise meresõitjat. Ning hollandi keel on sündinud!" öeldi mulle mõned päevad tagasi. Üha enam veendun ma selle õigsuses. Lasin hollandlasest tuttaval oma kodutöö üle vaadata ning jõudsime ühekoos järeldusele, et see läks nüüd küll aia taha. Siiski, vaid umbes 15% juhtudest vajasin ma selgitust, et miks just see sõna ja mitte mõni teine - ülejäänud kordadel oli lihtsalt oma lollus süüdi. Esmaspäevaks tuleb järgmine kodutöö teha - kavatsen oma tähelepanematuse võrrandist eemaldada. Pidevalt hollandi keelseid laule kuulates õpib isegi veidi. Kel kõrvad veel kannatavad seda üliägedat keelt, siis palun - tore ja lustakas video, millest võib eeskuju võtta!

Üldiselt aga.. olen haige. Duncan mind üleeile nägi hõiskas üle maja: "Oh you look soooooooooo pretty today!" oma kõige sarkastilisema häälega. Eile oli prognoos juba tunduvalt meeldivam - ma meenutavat inimest jälle! Enesetunne vastab päris hästi tema kirjeldusele.

Haige olemise juures on palju plusse. Koolitöödega ei ole nii palju viimaste nädalate jooksul ka tegelenud kui viimasel kahel päeval. Olen nii tubli olnud, et sellest võib (teistel) lausa paha hakata. Lõputööd edenevad. Kahe lõputöö kirjutamise hea omadus on see, et kui üks kokku jookseb saab kohe järgmise juurde minna ning kui esimese juure tagasi pöörduda... on probleemile tavaliselt lahendus olemas. (Ajaloo huvides olgu öeldud, et korra on nad mõlemad üheaegselt kokku jooksnud... ja siis oli ahastus ka kahekordne).Hämmastav, kuidas ühe töö frustratsiooni saab kasutada teise töö kirjutamiseks.

Hollandi keelest võiks ma muidugi tunde rääkida, kuid selgus, et tuttavad juba põgenevad mind nähes, kartes järjekordset hollandi keele / Belgia teemalist heietust. Jookske aga, jääbki rohkem Belgia trühvelid (jah, neid ÕIGEID!) mulle. ;)