Nagu päris mitmel teisel inimesel on ka meil Lallaga komme igasuguseid lolle lubadusi anda uue aasta puhul. Erinevalt paljudest püüame meie neid meeles pidada kauem kui esimesed kolm päeva. Kindlustamaks parimaid võimalikke tulemusi tegime Google Drive keskkonda eraldi faili, panime suurelt plaanid kirja ja seda üle lugedes... saime aru, et me vist läksime lubadustega natuke liiale.
Pärast paari esimest nädalat selgus, et... me oleme tegelikult hoopis venelased ja meie uus aasta algabki natukene hiljem. Otsustasime, et möödahiilimisvõimalus on aktsepteeritav ning proovisime uuesti. See läks veidi edukamalt. Eelkõige, kuna rakendatud said erialased teadmised - kui suur hunnik muutusi korraga käsile võtta, siis ongi projekt eos läbikukkumisele suunatud. Seega teeme muutused ükshaaval ja keskendume korraga ühele asjale.
Veebruarist sai meie lihavaba kuu. Miks veebruarist? Sest see on aastas kõige lühem. Miks lihavaba? Sest tahtsime katsetada, kas saame hakkama. Lisaks annab see kohustuse laiskusest üle saada ja uurida uusi retsepte. Pealegi, kumbki meist ei ole arvanud, et iga toidukord peaks liha sisaldama.
Kriteeriumid ei olnud karmid ja paindumatud. Kui ikka tööl on hakklihasupp, siis ei pea nälgima ning ükshaaval hakkliha välja nokkima. Võimaluse korral tuli aga liha vältida. Kuu jooksul paar möödapanekut oli: näiteks sõin üle mitme kuu südamerahuga ära ühe viineripiruka. Moment hiljem mulle meenus, et viiner on ka teoreetiliselt liha. Õnneks on see teooria väga nõrk ning süümekaid ei tundnud.
Kriteeriumid ei olnud karmid ja paindumatud. Kui ikka tööl on hakklihasupp, siis ei pea nälgima ning ükshaaval hakkliha välja nokkima. Võimaluse korral tuli aga liha vältida. Kuu jooksul paar möödapanekut oli: näiteks sõin üle mitme kuu südamerahuga ära ühe viineripiruka. Moment hiljem mulle meenus, et viiner on ka teoreetiliselt liha. Õnneks on see teooria väga nõrk ning süümekaid ei tundnud.
Tulemus?
1) Sõbrad ütlesid, et oleme napakad. Tõele au andes ütlesid nad seda siis, kui hakkasime filosofeerima, kas muna on alaarenenud liha või ei.
2) Inimeste reaktsioonid olid erinevad. Koolitusel tõstis kokatädi kõigile järjest kartuli ja kotleti taldrikule. Kui me palusime enda omale kotletti mitte panna saime pika pilgu ning küsimuse: "Mismõttes ei pane? Nagu...ainult kartul siis või?" osaliseks. Väga vastumeelselt ta siiski täitis meie soovi. Suhtumise järgi jäi mulje nagu me oleks palunud tal minna ja uus kartul keeta vähemalt 50m kaugusel igasugusest lihast. Samas, Werneri kohvikus uurides, kas üks kukeseenevärk on täiesti lihavaba läksid ettekandjal silmad särama ning ta kinnitas rõõmsameelselt, et täiesti lihavaba. (Oletan, et seeneussi ka siis ei olnud)
3) Naudime mõlemad lihavabasid toite, püüame leida erinevaid võimalusi ning oleme oma igapäevatoitumises liha osakaalu võrreldes varasemaga vähendanud.
4) Lihavaba kuu oli nii kerge, et meeltesegaduses sai otsustatud suhkruvaba märts teha.
