Vampiirlus.

Teeme ühe asja nüüd ilusti selgeks.

Ühel ilusal ööl vastu juuli teist kuupäeva aastal 2003 nägi Stephanie und. Nägi und, pani une paberile ja nüüd on ta üks enimmüüdumaid autoreid maailmas. Jah, ma räägin Meyerist, autor Videviku saagale. Varsti tuli Catherine Hardwicke ja tegi sellest filmi. Kes on elanud vetesügavustes või ignoreerib meediat, siis teile teadmiseks - teos räägib vampiiridest. Nüüd tuleb aga selgituse oluline koht: mina austasin vampiire sügavalt juba enne Twilighti. Ma olen tüdinenud dialoogidest: "Sulle meeldivad vampiirid?" - "Jah." - "Ha, sa käisid ka Twilighti vaatamas! Oi Edward on kobe."
Kui "Videvikust" ei teadnud keegi veel midagi, kardeti mind minu vaimustuse pärast. Mul soovitati kanda pluusi, mis paneb mind ennast kallistama (loe: hullusärk). Nüüd aga võetakse seda kui loomulikku ja igapäevast - pilke saavad need, kes vampiiridest ei kilka.

Kokkuvõtvalt, minu vampiirivaimustus ei ole alguse saanud Videvikust.