You think you can't do something. You think you can't, you think you can't, you think you can't. 
But you can.
But you can.May 30, 2009
May 25, 2009
Hideaway
Viimasel ajal on mu sissekanded keerlenud capoeira ümber. Ka nüüd tuleb sellest juttu, sest laupäeval sai veedetud kuus tundi workshopil ning on muljeid, mida jagada.
Reedel oli GenKlubis roda esitlus, osa võttis nii Graduado Ligeirinho kui selleks ajaks üles leitud Contra Mestre Renato Maluco. Samuti oli Professor Cocão, kellega eelnevalt istusime mõnusalt padjahunniku otsas ning jälgisime Who (või eksida nimes osas) muusikat. Roda kohta ütlen vait üht - kes kohal ei olnud, see kahetsegu. Osalejad näitasid oma taset, mis ei ole üldsegi mitte madal. Hiljem tuli mitmetunnine jalutuskäik pimedas Tartus. Sellest saati kummitab mind vaid üks mõte - ma tahan kiikuda!
Laupäev möödus workshopil, mis sisaldas endas kõigi eelpool mainitud trenne. Tantsitud sai ka Maculelét, mis mulle iga korraga aina rohkem meeldima hakkab. Õhtu lõppes batizadoga - üritusega, kus inimesed pühitsetakse gruppi või saavad kõrgema astme vöö. Iga vöö tuleb välja teenida, ühe värviga ollakse vähemalt aasta. Kuna tegemist meie trenni batizadoga, jagati neid vaid meie inimestele (kes olid selle välja teeninud). Üks noormees sai kollase (teine) ja kolm oranži (kolmas vöö). Hiljem nendega rääkides kinnitasid nad seda, mida oli näha - nende motivatsioon oli võimeline purustama lage. See oli nakkav.
Sinine põlv ja sinine küünarnukk, uued tuttavad (sealhulgas uus pisike sõber!) ja oskused ning 4GB pilte (Aitäh fotograafile!) jäävad meenutama seda nädalavahetust. Oleks keegi mulle aasta tagasi öelnud, et minust saab potensiaalne capoeirista, oleks ma hullumaja numbrit hakanud otsima. Praeguseks olene ma oma hinge praktilisele sellele müünud. Sellega tegeledes suudan olla mõtlemata.
------------------
Näljased ja vaesed nagu tudengid on, hakkasime meie toakaaslasega ise omale süüa kasvatama. Hipid, nagu mulle öeldi. Eile sõime esimesed kaks kauna oma hernetaime küljest. Tomatid valmivad hiljem.
Kuna sissekanne sai juba "täna tegime seda ja eile tegime toda", siis lõpetan samas stiilis. Eilne jalutuskäik pimedas Tartus sirelite lummas lõhnas seltskonnaga*, mis mind eile täielikult välja vihastas, oli vajalik.
Ning mu südame röövis bänd nimega The Weepies. Kuulake näiteks nende lugu "Hideaway" või "Antarctica".
Laupäev möödus workshopil, mis sisaldas endas kõigi eelpool mainitud trenne. Tantsitud sai ka Maculelét, mis mulle iga korraga aina rohkem meeldima hakkab. Õhtu lõppes batizadoga - üritusega, kus inimesed pühitsetakse gruppi või saavad kõrgema astme vöö. Iga vöö tuleb välja teenida, ühe värviga ollakse vähemalt aasta. Kuna tegemist meie trenni batizadoga, jagati neid vaid meie inimestele (kes olid selle välja teeninud). Üks noormees sai kollase (teine) ja kolm oranži (kolmas vöö). Hiljem nendega rääkides kinnitasid nad seda, mida oli näha - nende motivatsioon oli võimeline purustama lage. See oli nakkav.
Sinine põlv ja sinine küünarnukk, uued tuttavad (sealhulgas uus pisike sõber!) ja oskused ning 4GB pilte (Aitäh fotograafile!) jäävad meenutama seda nädalavahetust. Oleks keegi mulle aasta tagasi öelnud, et minust saab potensiaalne capoeirista, oleks ma hullumaja numbrit hakanud otsima. Praeguseks olene ma oma hinge praktilisele sellele müünud. Sellega tegeledes suudan olla mõtlemata.
------------------
Näljased ja vaesed nagu tudengid on, hakkasime meie toakaaslasega ise omale süüa kasvatama. Hipid, nagu mulle öeldi. Eile sõime esimesed kaks kauna oma hernetaime küljest. Tomatid valmivad hiljem.
Kuna sissekanne sai juba "täna tegime seda ja eile tegime toda", siis lõpetan samas stiilis. Eilne jalutuskäik pimedas Tartus sirelite lummas lõhnas seltskonnaga*, mis mind eile täielikult välja vihastas, oli vajalik.Ning mu südame röövis bänd nimega The Weepies. Kuulake näiteks nende lugu "Hideaway" või "Antarctica".
May 22, 2009
Nimekirjad ja capoeira
Alustan natuke hiljaks jäänud uudisega: TÄNA kella 23:30 - 24:00 vahel, Tartus Genialistide Klubis capoeira esitlusroda! Tulge vaatama!!
--------------------------
Paljudel inimestel on igavene nimekiri toimingutest, mis tuleb teha. (Minagi kuulun nende omajate hulka; unes veel ei koosta aga kaugel sellest ka ei ole.) Seletamatu vajadus täita listi. Kuid kui üks asi on sooritatud ning selle saab kõrvuni oleva naeratuse saatel maha tõmmata, tähendab see tavaliselt vaid seda, et suund tuleb võtta järgmise ülesande poole. Lõppematu lõpetamatus.
Tunde hiljem.
Täna oli tervitusroda homsele workshopile. Contra-mestre Renato, kes oskab vaid portugali keelt, läks kaduma. Telefoni ta ei oma. Keegi ei teadnud, kas ta jõudis laevale või ei - kell üks sadamas teda ei olnud. Kuulnud ei olnud keegi temast. Poole roda pealt saime kõne - ta on leitud!
Berimbaud üldjuhul ei purune, tegevat seda vaid siis kui ruumis on ülivõimas ja tugevalt positiivne energia. Meil läks kolm tükki katki.
Relax. Go with the flow. Silmside. Ära mõtle. Need on märksõnad, mis figureerivad minu to do listis nüüdsest.
--------------------------
Paljudel inimestel on igavene nimekiri toimingutest, mis tuleb teha. (Minagi kuulun nende omajate hulka; unes veel ei koosta aga kaugel sellest ka ei ole.) Seletamatu vajadus täita listi. Kuid kui üks asi on sooritatud ning selle saab kõrvuni oleva naeratuse saatel maha tõmmata, tähendab see tavaliselt vaid seda, et suund tuleb võtta järgmise ülesande poole. Lõppematu lõpetamatus.
Tunde hiljem.
Täna oli tervitusroda homsele workshopile. Contra-mestre Renato, kes oskab vaid portugali keelt, läks kaduma. Telefoni ta ei oma. Keegi ei teadnud, kas ta jõudis laevale või ei - kell üks sadamas teda ei olnud. Kuulnud ei olnud keegi temast. Poole roda pealt saime kõne - ta on leitud!
Berimbaud üldjuhul ei purune, tegevat seda vaid siis kui ruumis on ülivõimas ja tugevalt positiivne energia. Meil läks kolm tükki katki.
Relax. Go with the flow. Silmside. Ära mõtle. Need on märksõnad, mis figureerivad minu to do listis nüüdsest.
