Oct 24, 2012

Spreek je Nederlands?

"Purjus saksa meresõitja kohtab purjus inglise meresõitjat. Ning hollandi keel on sündinud!" öeldi mulle mõned päevad tagasi. Üha enam veendun ma selle õigsuses. Lasin hollandlasest tuttaval oma kodutöö üle vaadata ning jõudsime ühekoos järeldusele, et see läks nüüd küll aia taha. Siiski, vaid umbes 15% juhtudest vajasin ma selgitust, et miks just see sõna ja mitte mõni teine - ülejäänud kordadel oli lihtsalt oma lollus süüdi. Esmaspäevaks tuleb järgmine kodutöö teha - kavatsen oma tähelepanematuse võrrandist eemaldada. Pidevalt hollandi keelseid laule kuulates õpib isegi veidi. Kel kõrvad veel kannatavad seda üliägedat keelt, siis palun - tore ja lustakas video, millest võib eeskuju võtta!
Üldiselt aga.. olen haige. Duncan mind üleeile nägi hõiskas üle maja: "Oh you look soooooooooo pretty today!" oma kõige sarkastilisema häälega. Eile oli prognoos juba tunduvalt meeldivam - ma meenutavat inimest jälle! Enesetunne vastab päris hästi tema kirjeldusele.

Haige olemise juures on palju plusse. Koolitöödega ei ole nii palju viimaste nädalate jooksul ka tegelenud kui viimasel kahel päeval. Olen nii tubli olnud, et sellest võib (teistel) lausa paha hakata. Lõputööd edenevad. Kahe lõputöö kirjutamise hea omadus on see, et kui üks kokku jookseb saab kohe järgmise juurde minna ning kui esimese juure tagasi pöörduda... on probleemile tavaliselt lahendus olemas. (Ajaloo huvides olgu öeldud, et korra on nad mõlemad üheaegselt kokku jooksnud... ja siis oli ahastus ka kahekordne).Hämmastav, kuidas ühe töö frustratsiooni saab kasutada teise töö kirjutamiseks.

Hollandi keelest võiks ma muidugi tunde rääkida, kuid selgus, et tuttavad juba põgenevad mind nähes, kartes järjekordset hollandi keele / Belgia teemalist heietust. Jookske aga, jääbki rohkem Belgia trühvelid (jah, neid ÕIGEID!) mulle. ;)


Aug 31, 2012

Igaaastane Belgiasse kolimise tähtpäev

Eesti lõhnab nagu Belgia oktoober. Sellest riigist olen rääkinud nüüdseks kõigile, kes vähegi kuulata või kuulamist teeselda viitsisid. Isegi kass pööritab juba sõna "belgia" peale silmi. August oma nostalgia ja lõhnadega paneb ajusoppidesse pidevalt kujutlispilte seal veedetud ajast ning välja ajada pole neid üldsegi lihtne.

Eile tähistasin oma Belgiasse kolimise aastapäeva, vahvlitega ja puha. Päris Belgia omad ei tulnud (õige masina puudumine ning retseptile väga loominguline lähenemne ei aidanud kuidagi kaasa), kuid lõppkokkuvõttes oli tähistamise tunne küll. Silmad kinni panna ja õiget muusikat taustaks kuulata võis igasugu asju ette kujutada. 

Uus kooliaasta saab aga põnv olema ja ma olen üpris kindel, et rahutus mu hinges tõmbub tagasi. Põnevad ained, hollandi keel, uurimused... September võiks juba kiiremini tulla!

Aug 22, 2012

"Minu Austraalia", A.Ilisson-Cruz

Ma ei ole endale veel täielikult teadvustanud, mis mind Austraalia juures paelub. Olgu selleks siis vombatid,  austraallaste avatud mõttelaad või midagi muud – mulle nad meeldivad. Seega ootasin kannatamatult kuni „Minu Austraalia“ minuni jõudis ja seda lugeda sain.

Raamat tekitas minus vastakaid tundeid. Lugesin mõned leheküljed ära ning olin totaalses vaimustuses. Inimene, kellel on elu täielikult sisse seatud, jätab ühel hetkel kõik lihtsalt sinnapaika ning läheb maakera kuklapoolele teadmata ajaks. Üksi. Oma seitsme asjaga. Inspiratsioon missugune! Kohati oli võimalus inspiratsioonist lausa üledoosi saada.

Teoses leiduvad peatükid läksid üldjuhul ajalises järjestuses, kuigi vahepeal hüppasid seosusetult ringi. Kohati sisaldasid need pikki kirjeldusi inimestest, kellest rohkem enam kordagi juttu ei tulnud – nad ilmusid eikuskilt ning kadusid samamoodi. Alguses polnud ma päris kindel, miks neid kaugeid kõrvaltegelasi nii palju sisse topitud on, kuid hiljem said nad vajalikuks raamatu osaks – iga inimene, ükskõik kui vähetähtis ta meile tundub, mõjutab meie elu. 

Mida enam lõpu poole teos jõudis, seda rohkem tekkis tahtmine raamatu pealkirja täiendada fraasiga „.. ja Filipiinid“. Peatükkide kaupa juttu Filipiinidest ning isiklikest suhetest jättis mulje, nagu oleks autoril kogemata jäänud pealkirjale midagi lisatama. Seda leevendsid rohked kirjeldused Austraalia ajaloost, loomadest ning lisainfo olemasolu.

Kes soovib Austraalia kohta rohkemat teada saada, võib julgelt raamatut lugeda. Kes Filipiinide kohta soovib teada saada, hakaku poole pealt lugema. Inspiratsiooni soovijad uurigu esimesi peatükke ning kes otsivad võimast ideed... lugege midagi muud. Suur mõte hakkas vaikselt sündima leheküljel 276, kuid leidis oma lõpu kohe pärast esimest lauset. Ning sellest jäi lõpuideeks natukene vähe. Iseenesest oli see üksik lause hea ja sobis kirjeldama austraallasi. „Tee väikseid liigutusi, isegi kui sa ei arva, et need maailma päästavad“.