Sõidad otse, kuni märkad enda ees imelist pilti. Õrn päikeseloojang, silmapiirini ulatuv rahulik meri sulandumas kokku helesinise taevaga ning suur, ääretult suur põld kõrgete päevalilledega enne veevälja. Valida on veega paralleelne tee, sõita saab paremale ja vasakule. Vasakpööre. Sellest kilomeetreid edasi muutub pilt märgatavalt. Päevalillede asemel on madalad puud, mis annavad hästi varju lõõskava kuumuse eest, selle all lopsakas rohelus, mille sees kasvavad tulbid - kollased, punased, lillad, roosad, valged. Värvide küllus. Kuid kevadlilled sellises kohas ei ole kõige veidram - nende vahel jalutavad, enamus siiski pikutavad, lehmad! Pruunid lehmad. Vihmavarje meenutavad puud ei peida ära eemal, ikka veel silmapiirini ulatuvat rahulikku merd, millel nüüd on liivarand. Natuke kilomeetreid edasi. Uues vaates on kadunud nii lehmad kui puud. Vesi on teele tunduvalt lähemal, täis madalaid kõrkjaid, mille vahel ujuvad pardid. Sõbralikud pardid soojas merevees. Uus vasakpööre. Vasakpööre Mustangiga. *
Arvestades viimaste ööde unenägusid (ka sellele unenäole eelnevat), olin ma sellise täiesti ära teeninud.
* kirjas vaid üks osa ning detaile on minimaalselt.
Arvestades viimaste ööde unenägusid (ka sellele unenäole eelnevat), olin ma sellise täiesti ära teeninud.
* kirjas vaid üks osa ning detaile on minimaalselt.
0 comments:
Post a Comment