Haigusfilosoofia

Kui ma jään haigeks, on mul oma pisikesed traditsioonid. Näiteks meeldib mulle vaadata "Armastus kolme apelsini vastu" ning teha teed tassi, mitte kannu kaupa. Padjad tõstan poole voodi peale (pikkus, mitte laius) magan niimoodi - meeldib, mis parata. Lisaks annavad haigused võimaluse puhata ning puhkused toovad erinevaid mõtteid. Selle haiguse filosoofia on:

Elu on lill. Kaktus, täpsemalt öeldes. Aga vahel ei pea kaktust torkima. Tuleb teda armastada sellisena, nagu see on. Ei maksa loota, et suudad kaktusest kiirkursuste abil tulbi või päevalille teha. Las kaktus olla, sest kui ta tahab siis ta õitseb ka. Ehk lühidalt öeldes.. kui ei jõua vastuvoolu ujuda, siis uju vooluga kaasa.