Kuhu kaob piim kapist kui sa ei vaata?

Kui te arvasite, et ma vahepeal sain rahus ja harmoonias elada siis eksite rängalt. Nüüdseks oleme kambaga koos elanud piisavalt kaua, et algset võõrastamise viisakust enam keegi ei tee.  Mis lühidalt tähendab.. minu närvid saavad jälle oma tugevust proovile panna. "Närvid on nagu mingi kampsun, mille jumal on meie sisse kudunud. Kui üks lõng katki läheb, siis lähed hulluks ja paistad näost imelik."

Kuskilt ujus lõpuks välja ka preili Kuuvarjutus – tuhlab köögis nii, et asjad lendavad. Ma siis uurin, et mis ta otsib, äkki oskan aidata – kõiketeadja nagu ma olen. Tema otsib oma teekarpi – millise ta ostis enam ei mäleta, kuhu ta selle pani, enam ei mäleta, kas tal seda veel alles üldse on, enam ei mäleta. Lõpuks viskab otsimine üle ning lausub tähtsalt, et suva see – ta võtab siis lihtsalt kellegi teise oma, ega keegi aru nagunii ei saa. Vaatan talle altkulmu otsa, sest esiteks kui ta kavatseb kellegi asju salaja võtta siis ei ole kõige targem idee sellest kõvasti rääkida ning teiseks, minu – teegurmaani – teedest hoidku näpud aga heaga eemale.  Kuuvarjutus ei tee mu jutust väljagi ning lappab teekarpe läbi. Selle peale ei suuda ma end talitseda ja lasen endast välja kõik mida öelda veel jõudnud ei ole. Räägin sellest, kuidas a) igaüks võiks oma potte kasutada b) pärast kellegi teise poti kasutamist võiks selle ka kohe ära pesta, mitte kaks nädalat hiljem. Kuidas jäätmete sorteerimiseks olen ma teinud juhendi millest saaks aru ka viie-aastane kuid nemad sorteerivad ikka banaanikoori paberiks. (Ma sellest sain veel aru, kui nad munakoori pakendiks pidasid.. aga banaanikoored ja paber?!) Kuidas kapi võiks pärast läbustamist ära koristada. Potijutust kaugemale Kuuvarjutus ei jõua ning püüab selgitada, et tema ei saa enda potte kasutada. No miks ei? Mis on nii rasket selles, et võtad enda ja mitte teise poti kapist? „Aga mul ei ole oma potti.“ Nojah, selge. Siis on tõesti keeruline. Ei oska enam midagi kommenteerida selle peale. Ja elu läheb vanaviisi edasi...

 

Täna leidsin näritud pähkleid kraanikausist. Tegin märkuse, tegin kaks. Näritud pähklid on ikka kraanikausis. Istume SaareNaiseRammuga nukralt teetassi taga ja mõtleme, et noorus on hukas. Tema mõistab minu muret, kui avastan teisipäeval, et piim mida ma olen kaks korda müsli peale pannud on maagiliselt kadunud ning tasse on lihtsam kuivatada kui need teist pidi keerata mitte pool tassi vett täis jätta ja oodata kuni see ära aurustub.

Isegi meie Ugly Naked Guy – kes ei olnud üldsegi nii kole – vastasmajast on õppinud kardinaid kasutama. (kes ei tea, siis meil on vastasmajas üks onu, kes ei tunnistanud väga pikalt ei kardinate ega.. riiete olemasolu).