Kuuseokastega arstil

Hommik. Ärkasin üles selle peale, et lärm tahtis kõrvakuulmist ära võtta ning tunne on täpselt selline nagu väga suured mutid prooviks läbi põranda sisse murda. Igaks juhuks surusin küüned voodi sisse, sest kui põrand nüüd alt ära kaob siis lootsin, et voodi vähemalt otse alla kukub. Kell näitas napilt pärast kaheksat. Niipalju siis sellest kirjast, et lärmakaid töid enne kella üheksat ei teostata. Palun selgitage mulle, millises dimensioonis radika peksmine raudtoruga ei kvalifitseeru "mürarikka töö" alla. Hiljem selgus, et RoosaManna olla täpselt sama teinud ja ka voodist kinni hoidnud. Nii et võtke teatavas, külla tulete vaadake kõigepealt, ega me korrus allpool ei hängi.

Kuna uusaastaks sai Lallaga lubatud endast rohkem hoolida, siis oli päeva põhiülesanne arsti juures ära käia. Tahtsin omanda mingit korralikumat ülevaadet, et mis värk siis ikkagi on ja millele ma tegelikult allergiline olen. Viimati said testid tehtud siis, kui ma vaevalt üle lauaääre nägin ja Mootorratturi Hiiri Marsil vaatasin (mis on halb näide, sest seda ma vaatasin veel põhikoolis ka), nii et nüüd oli täitsa õige aeg kordustestiks.
Teadsin täpselt, kus arst on, kuid igaks juhuks vaatasin kaarti pealt veel kõige lühema tee ka üle. Mõeldud, tehtud. Seadsin sammud varakult juba sinna, hüppasin korra paljundusest läbi ja tatsasin õndsalt läbi linna. Poole pealt otsustasin oma otseteele veel ühe lühenduse sisse teha ja... noh, eks sealt kõik see allamäge läkski. Tee ei jõudnud sinna kuhu pidi jõudma. Tegin uue katse arstile lähemale pääseda ja... tee sai lihtsalt otsa. Aega oli viis minutit. Jooksin üle põllu ja..jõudsin kuusehekini. Egas midagi, ringiga minekuks enam aega polnud ja surusin end jõuga läbi heki. Natuke veel jooksmist mööda teeäärt ning lõpuks oligi kliinik silmapiiril. Vähemalt ei pidanud inimesed muretsema, sest jooksin Psühhiaatriakliiniku poole ja mitte sealt eemale.

Arsti juures oli tore. Esimese poole minutiga pandi mulle diagnoos ära. Kiire värk, pole midagi öelda. See, et minu tähelepanekute järgi mul selle konkreetse haiguse jaoks enamik sümptomid puudusid arsti väga palju ei kõigutanud. Ehk teisisõnu - kogu mu elu on vale olnud ning ma ei ole allergiline mitte millelegi, lihtsalt palju stressi ja ilmastik. Seletasin uuesti, mis mul mureks ja... kästi rohkem kreemitada vaid. Lõpuks sai arst aru, et minuga lihtne pole ja nii kergelt minust lahti ei saa - ja oli hambad risti nõus testima ka. Korra pakkus välja, et helistaksin tulemuste saamiseks, kuid otsustas jube kiiresti ümber e-kirjade kasuks. Kaval lüke, mine tea mida ma telefonis küsima hakkan.
Teel koju korjasin viimased kuuseokkad juustest välja..  

"Motiiv", O.Saar

SaareNaiseRamm ei mahu oma tuppa enam äragi, sest laenutas kogu raamatukogu lõputöö jaoks välja. Ausalt, pole mõtet minna niipea miskit otsima, kõik on siin. Ma siis lappasin enamik neist läbi ja võin uhkusega teatada, et jõulud võivad tulla - sobilik luuletus on mul olemas. Kui mul nüüd jääks vaid meelde, et seal pole mitte ülased vaid siilid.. Igatahes, hakkasin juba eile ise vaikselt luuletama - nimelt polevat mitte ühtegi head majakaga luuletust ning SaareNaiseRamm oli täitsa nördinud. Ilusad ja head nagu me RoosaMannaga oleme, panime kohe paar rida paika - eemal paistab majakas, mere peal on kajakas, vana mees see sajatas, tokiga ta lajatas... Meile teadmata põhjustel see ei sobivat. Kõrged standardid mõnel, mis teha.

Olivia Saare "Vihmavarjude vikeraar" ramatust aga jäi silma luuletus, mida käisin lugesin ette kõigile, kes vähegi kuulata suvatsesid / kel põgenemisvõimalus puudus. Teie peate kahjuks ise lugema, aga kui soovite võite mind külla kutsuda, küll ma loen! 

Motiiv

Olivia Saar

Rannas on tormiga

adrut ja prahti,

tuul peksab paate

lautritest lahti,

tuul rebib puruks

ämblikulõngu,

ninna lööb lainete

 soolakat hõngu.

Soolakat hõngu,

mis õhus ja meeles,

linnud karjuvad

mõistmatus keeles.

Meiegi keel on mõistmatu tihti,

räägime mööda, ei pidet, ei sihti,

sõnu kui sõklu puistame õhku,

peidame ennast sõnadepõhku.

Sõnadepõhku. Ja adrut ja prahti

tormiga peksab randadest lahti.

Kõik, mis on kergem,

see minema ujub,

homme kõik kenasti

edasi sujub.

Uussõnasõnaraamat (trademark pending)

Olgu see siis lõputöö hullusest või millestki muust põhjustatud, kuid oleme SaareNaiseRammuga eesti keele sõnavara rikastamisega tegelenud. Olime enda üle üpriski uhked, kuid sissekande tarvis väikest uuringut tehes avastasin, et me pole mitte geniaalsed vaid lihtsalt... aeglased. 

Üks meie tore pakkumine oli "nöha", et kui sul esineb köha ja nohu koos. Tuleb välja, et see on käesoleva aasta jaanuaris sõnavõistlusel auhinnavääriliselt juba hinnatud. Sinna

me au ja kuulsus läks. Egas midagi, hakkame nüüd teisi haigusi kombineerima.

Edasi arutasime, et miks on alkohoolik ja narkomaan. Miks mitte alkomaan või narkohoolik. Esimene võiks olla näiteks alkoholi JA narkootikumide küüsis olev isik, teine väga hoolas narkomaan (nt puhastab süstlaid). Aga ka need sõnad on internetis juba korra kõlapinda leidnud, tähenduse pakkumise osas võtame siiski medaleid vastu.

Viimast sõnast ma oma pooleminutilise guugeldamise käigus leida ei suutnud. Nimelt, pakume välja sõna "vetslema". Tahab keegi oletada tähendus? Ükskõik kes? Meie poolt pakutuna on see aktsioon, kus (üldjuhul) naised ööklubis kambaga kõik koos vetsu jutustama lähevad. Koolivetsudes vist toimub sama värk üpriski. Nii et jätke meelde, vetslema - vetsus jutustama (võib sisaldada ka selfi - mis selle eestikeelne vaste siis on? Endel? Selvefoto?- tegemist).

Igatahes on plaan anda välja oma sõnaraamat (ettetellimisvõimalus!) - uussõnasõnaraamat, mille nime pakkus Mr.T välja. Avaldamiskuupäev siiski lükkub edasi seoses lõputöödega. Jääge ootele!