Vajadused.

Räägime sellest, millele vihjab pealkiri. Abraham Maslow, paremini tuntud ehk kui ühe motivatsioonihüpteesi isa, oli veendunud, et inimese vajadused on kindlas järjestuses. Kõige all on füsioloogilised, sellest järgmine samm turvalisus. Kõrgeimal aga esteetilised ja enesetoestusvajadused. Iga kõrgema astme saavutamiseks on vaja täita eelnev. Teisisõnu, enesetoestuseks on vajalik, et kõik eelnevad vajadused oleksid rahuldatud.
Maslowist lähtudes on eneseteostus see, kui indiviid suudab saavutada selle, milleks jätkub tal võimeid, ressursse, oskusi ja teadmisi. Lisaks peab lõpptulemus olema ka rahuldust pakkuv.

Tahan eneseteostust. Tõsiselt tahan. Võtsin härra Maslowi kirja pandud hierarhia aluseks ning uurisin, kui kaugel olen ma oma võimete realiseerimisest. Et selleni jõuda (räägiks nagu Nirvanast juba, eksole?) peab olema aktiivne tegelemine endale eesmärkide püstitamisega. Tingimuseks, et ei kalduta ei utoopiasse ega lihtsama tee suunas.

Kõik peaks nagu klappima, kuid ikka on kuskil puudujääk, mingi pisike auk mida ei märka. Või on tõesti mu seatud tulemused ekstreemsus juba?

EDIT: Eneseteostus tuleb siis, kui lõpetatakse halamine teemal, et seda ei ole ja võetakse midagi ette, et see tuleks!