Unetu unetunnid

Viskan voodisse pikali, lükkan varbad kassi ja seina vahelt läbi ning tõmban teki peale. Küünla kustutamisele järgneb kolm väga rahulikku minutit. Siis keeran end teisele küljele ning tõmban teki üle pea. Mõne minuti pärast otsustan, et hapnik on siiski tervislik ja suskan pea teki alt välja, end sellili keerates. Laman. Tõstan kassi varvastele, sest tunnen jahedust. Sass(theCat) ei suhtu üles ajamisse eriti positiivselt ja püüab mu käest tükki välja hammustada. Kiiresti loobub ta mulle radiaatori mängimisest ning läheb toa kaugeimasse nurka mossitama. Mina teen nelja (siis kui su kehaasend meenutab seda numbrit) ja püüan jälle uinuda. Tõmban uuesti teki üle pea meenutades Albert Einsteini lauset: „Hullumeelsus – see on korrata ühte ja sama ning oodata erinevaid tulemusi.“ Kass hakkab end läbi ukse närima ning kuna mul ei ole soovi end püsti ajada hõiskan teki alt nagu hauatagusest elust korduvalt „Krõbusk!“. Ajan end sirgu ning hakkan juurdlema selle üle kas kirstus on sama tunne olla ning äkki peaks põletamismatust kaaluma.
Pea uuesti teki alt välja ja keeran end ümber, surun näo patja ning kujutan ette kuidas ma aevastama kukuks kui mul oleks kanasulepadjad. Kaua end selle kujutluspildiga lõbustada ei saa, sest kõlarid hakkavad ragisema ning kui ma pilgu padjasügavustest kõrgemale tõstan näen, et telefon helendab. Vahetan paar sõnumit Austraaliaga ning pärast vähkremist otsustan sellili magamist imiteerida. Minu pilgu püüavad seinal ja laes olevaid tähed. Saan 32. Igaks juhuks loen neli korda veel. Järgnevad korrad on 3 rohkem.

Kaks tundi hiljem on sama olukord. Mis võtab unehäireid ära?