Viimasel ajal lööb laineid Eesti hetkede blogi, mis pole aga kaugeltki mitte ainulaadne. Juba mõnda aega tagasi saadeti meile listi Research in Progress link, kus sai end ikka päris mitmelt pildilt ära tunda. Eile oli seal pilt sellest, milline näeb välja viimane õhtu enne tähtaega:
Tore pilt, eksole?
Istun mina siis eile raamatukogus ja kirjutan. Järsku läheb tuletõrjealarm tööle, mis undab minutike ja jääb vait. Mitte keegi ei tõstnud pead ka mitte ning kõik jõllitasid oma ekraane/raamatuid edasi. Varsti kõlas uus alarm, mis aga vait ei jäänud ning helises 10 minutit. Üks noormees tõusis püsti ja lahkus saalist, ülejäänud istusid liikumatult edasi. Lõpuks tulid raamatukogutöötajad ja kangutasid inimesed toolidelt lahti ning seletasid, et õppused on ja äkki evakueeruks. Selle peale tõusid väga pahased tudengid püsti ja loivasid alla keldrisse, kus seisime 10 minutit ning vaatasime, kuidas keegi vilgutas korraks tulesid. Seejärel oli õppus läbi ja võis tagasi oma toolikesele istuda. Tegelikult oli täitsa tore, saigi korraks sirutada ning paari tuttavat näha.
Muus osas aga... läheb ka tuliselt. Suutsin haigeks jääda, istun ingveri ja sidrunimäe otsas ning ei tea kuhu poole palvetada, et kiirelt paremaks läheks. Olen nädalavahetusel toimuva üritusega nii palju vaeva näinud, et te ei suudaks mu hala ära kannatada kui ma sellest nüüd ilma jään. Poleks pidanud laupäeval hüppama, et AGA MINA ei ole pärast mandlite äravõtmist kordagi haige olnud.
0 comments:
Post a Comment