Maagilise tudupüksid

Jõuludega sai sel aastal juba varakult algust tehtud. Nädal enne jõule käisime Mr.Holmes'iga tähistamas.. kõike, mida tähistada andis. Kokkuhoidlikult suutsime ühe päevaga ära tähistada nii aasta täitumise, jõulud, aastavahetuse, viimase kohtumise kui ka palju muud. Mina sõin šokolaadi-tšilli kooki ja mõtlesin, et ainus mis kõike paremaks saaks teha on lumi. Kohvikust väljudes visati pilve pealt ämbriga vett alla. Noh, vähemalt sadas midagigi.

Päkapikud olid sel aastal usinamad kui viimastel kordadel. Siiski ei ole ma kindel, kas neid mõjutas minu laitmatu käitumine aasta jooksul (sai ju ikkagi kaks kraadi ülikoolist kätte saadud ja üldse perfektsuse musternäidis oldud), minu tugev vihje ukse külge riputatud susside näol või fakt, et detsembris sai palju haige oldud ning neil hakkas minust lihtsalt hale. Aga no on ju tore sussi seest midagi hommikuti leida.

Pärisjõulude ajal pidin tunnistama jõuluvana piilumisoskusi. Kiri talle kõigi mu soovidega jäi küll postitamata, kuid mõned soovid said tuttavatele öeldud - ehk keegi jookseb habemikule otsa kuskil. Jõuluõhtul kaktuse (jah, kaktuse. Meil oli jõulude puhul ehitud kaktus) all ei paistnud ükski pakk välja selline nagu taat oleks mu soovi kätte saanud. Egas midagi, ostan ise endale uue hambaharja. Siiski siiski.. suutis jõuluvana mulle toimetada midagi sellist, millest ma kellelegi ei rääkinud, kuid mida siiski soovisin - uued tudupüksid! Mis veelgi olulisem.. need on maagilised! Pikad ja punaste triipudega ning iga kord neid kandes tunnen end kui superkangelane, kes suudab kõigega hakkama saada. Suudaks vallutada kõik, suudaks kõik ENE köited pähe õppida, kitarri ilma kuulamata ära häälestada ning kassile ussirohtu anda ilma turvameetmeid kasutusele võtmata. Kogu asja negatiivne pool on aga see, et efekt kaob pükste jalast võtmisega... Mis tähendab seda, et kui te näete üht veidrikku tudupükstega linnas ringi jalutamas siis teadke, et mul on suur missioon, mille edukaks kordaminekuks on vaja natukene võluväge. 

Kuna tudupüksid niipalju energiat ja motivatsiooni annavad, siis võite ette kujutada, kui keerukaks on muutunud magama jäämine. Otsustasin enda peal rakendada sama meetodit, mis imikuid aitab - muusikatoosi kuulamine. Minu uhke kassikujuline toos mängib Cats muusikalist tuntud "Memory" lugu. Esimene öö, nii kui olin selle mängima pannud, tõusis SassTheCat üles ning istus selg sirgu kuni pala läbi sai. Seejärel viskas uuesti küllili ja norskas nagu poleks midagi juhtunud. Ei teagi, kas teda häiris või mõjub kassidele "Memory" kui hümn, mille ajal tuleb alati püsti seista, kätt südamel hoida ja mõelda pisar silmas kui kallis kodu ikka on.

Tegelikult jõuab aastavahetus varsti kätte. Kui mõnda aega tagasi olin arvamusel, et ei tea kas vahetada üldse aastat - praegunegi ju päris kõbus veel - siis nüüdseks olen jõudnud arvamusele, et läheb vahetusse küll. Püüdsin Loorat meelitada minuga koos uusaastalubadusi tegema, kuid tema inimeseks hakkamise plaanist kaugemale ei jõudnud. Küll ma talle veel mingeid ühiseid üritusi ja tegevusi suudan pähe määrida. Head uut - et uuel aastal jõuaks rohkem plaane tegudeks!