Nüüd kui ühikas on kõik rahumeelsed elanikud, selgus, et minust on saanud see kõikse suurem intrigant. Raske kohe kui draamaga nii ära harjunud, eksole.
Kokkkan mina siis rahumeelselt köögis endale süüa. Või noh.. panin leiva taldrikule, leivale juustu peale ja lükkasin mikrokasse. Enam tervislikumaks minna ei saagi! Sõidab minu taldrik koos leivaga rõõmsalt sooja käes ringiratast ja ootamatult käib krõks. Egas ma eriti sellele keskendunud, meil köögis niigi sahtlid tulevad iseneesest lahti (poltergeist, ilmselgelt!) ja seega pisikesed krõpsuvad hääled mind eriti ei kõiguta... kuni võtsin oma toidu ahjust välja. Kui mikrolaineahju sai pandud üks taldrik siis välja tuli sealt neid juba kaks. Naersin omaette, et kui keegi teine mu asju ei lõhu siis pean ise seda tegema ja läksin Preili Sportlasele näitama, kui kunstiliselt see katki on. Talle ka meeldis.
Siis ärkas minus aga intrigant. Sammusin otsustavalt RoosaManna tuppa ja küsisin surmtõsiselt, kas tema koristas täna. "Jah, koritasin küll.". Kas tema lõhkus minu taldriku ära? "Milline see sinu oma on?". Just, mitte "ei mina ei ole ühtegi taldrikut lõhkunud" vaid milline see sinu oma on... Näitan selle jäänuseid. RoosaManna tunnistab hardalt, kuidas tema pani selle ainult kuivatusresti pealt ära sahtlisse väga hoolikalt ja.... ja siis ei suuda mina enam vastu pidada ja hakkan naerma. Tema saab õnneks või kahjuks aru, et tegelikult ei ole asjad hoopis nii nagu ta korraks arvas. Nii et nüüd on järgi testitud - SaareNaiseRamm on siiski kergeusklikum kui RoosaManna.
Nii me siin siis elame. Naerame kohati liiga kõvasti ja liiga palju, vaatame Preili Sportlasega youtube'ist õpetusi kuidas ühe käega kätekõverdusi teha ja õpime. Hullumoodi. Tore on. Mõnusalt tore. :)
Nii me siin siis elame. Naerame kohati liiga kõvasti ja liiga palju, vaatame Preili Sportlasega youtube'ist õpetusi kuidas ühe käega kätekõverdusi teha ja õpime. Hullumoodi. Tore on. Mõnusalt tore. :)
0 comments:
Post a Comment