Aasta tädirolli

Tädiks saamisest olen ma unistanud arvatavasti ajast kui mõistsin, et õe olemasolu selleks nii mõnegi eelise loob. Ma olin selleks valmis. Teadsin täpselt, milline tädi minust saab kui aeg peaks kätte jõudma. Fantastiline. Enneolematu. Vapustav. Minus põimuvad harmooniliselt Kunskmoori teadmised ning Pipi ettevõtlikus. Pollyanna optimism ja positiivsus ning Mary Poppinsi maagilisus.

Omavahel on ühendanud käed Karlssoni vembud ja Muumioru tegelaste siirus ning kokkuhoidmine. Olen kui kangelane!

..ja siis toetasin oma taguotsa voodiservale ning teki sisse mässitud pisike putukas asetati kätele. Vaprus minus kadus, julgus põgenes ning isegi Kunksmoorilikult krutskeid täis soeng hoidis esimest korda sajandite jooksul taltsalt end paigal. "Ükskõik mis, aga ära lase tal kukkuda. Ükskõik mis, aga ära lase tal kukkuda..."

Seal ta siis oli - nohises omaette ja aegajalt piilus, kes kõik teda tervitama on tulnud. Silmad kui merekivid, nina kui nööp. Kõik hoidsid hinge kinni ning imetlesid pisikest roosat Lepatriinut, kes isegi lõhnas roosalt! Pilk mõtlik ning tarkust täis suutis ta ühe vaatega justkui minu sisse näha, sõnagi lausumata õiged küsimused esitada. Olin koheselt muutunud. Olin tädi.

Sellest on nüüd aasta möödas. Silmad on ikka kui merekivikesed, nina kui nööp. Siiski oleme mõlemad muutunud ja uusi oskusi omandanud, sh õpetanud teineteist mitmekülgselt. Tema oskab "mää" öelda ja mina roosiliste tekkidega rääkida. Kõige raskemate eksamite ajal oli ta minu ~76cm pikk toetusklubi. Mina pakkusin talle oma pirne ja tema jagas lahkelt oma kamapalle, lausa kolme nendest! Nii targad ja andekad me olemegi - mõlemad ju ikkagist maoaastal sündinud.

Me õpime Lepatriinuga nii üksteist tundma kui ka veidrusi ja tarkusi käsikäes. Pole mina varem tädi olnud, temal on kellegi õelapseks olemises ka esmakogemus. Põnevust täis ning uus kogemus meie mõlema jaoks!

Teate, vahepeal on vaja elu mõistmiseks üheaastasega natukene suhelda ning tema vaatenurgast probleemidele läheneda. Takistused võivad küll kõrgemad tunduda, kuid alustalade nõrkused paistavad kergemini kätte.

Tema ongi see, kes teeb minust Pipi ja Kunksmoori, Karlssoni ja Pollyanna. Palju õnne sünnipäevaks Lepatriinu! Ja palju õnne mulle - olen üheaastane tädi!