Teddy bear.

Täna käisin jälle sõbral külas. Mu tulpidega.. kleit meeldis talle vist kohutavalt, sest mind nähes ilmus sellele pisikesele näole üks ääretult suur naeratus. (Tema "teddy-bear" pluus meeldis mulle ka). Minu välimuse kohta oli tal üldse üpriski palju arvamusi, kõige suuremad rõõmukilked tulid lahtiste juustega prillivabale minule. (Hakkate mind nii edaspidi sagedaminigi nägema.) Juttu ajasime seekord juba tunduvalt rohkem; eelmine kord oli minu rolliks jutustada ja tema tegi vahemärkusi siis nüüd oli see vahetunud - minult oodati vaid pisikesi vahelauseid tema jutule. Meie jututeemad jäävad siiski üldsusele saladuseks.
Naeratuse ja jutuoskuse arengule oli progressi näinud ka kopsumaht. Nutsime ikka natukene. Sellele järgnes aga ilus uni, mis ei lõppenud isegi minu lahkumise faktist hoolimata.

Hakkan vene keelset filmi vaatama, keele õppimise eesmärgil, et Maria saaks mulle naaberriigi keelseid nalju paremini seletada.
Lugupidamisega teie,
Pohlakohuke.

P.S. Andke mulle jõudu kevadele vastu seista..