Õis mitte ÕIS

Ärkan. Esimene mõte, mis turboteo kiirusel pähe tormab on, et ma magasin sisse. Seejärel tekivad küsimused, kes ma olen, kus ma olen ja kuhu ma minema pidin, et sisse magasin. Pärast pisikest mõtlemist siiski meenub mu identiteet ning ümbrus hakkab kangesti meenutama minu enda voodit ühikatoas. Seejärel jõuab hallollusesse ka teadmine koos paanikaga, et ma pean eksamile minema. Kiire pilk kellale toob aga mälu täiesti tagasi. Kell on viis, õhtul. Tund tagasi läksin voodisse, sest olin täielikus segaduses, miks ma pean õppima õppeinfosüsteemi eksami jaoks. (Konspekti pealkiri oli "Õis"). Selle lehe järgi on mu olek kuskil "3 or 2 days before final exam" kandis. Hullemaks õnneks ei lähe, sest korraliku paanika jätan jaanuariks. Nii see sess mul läheb.

Aga Tähe maja katusel on ilus ning Raekoja plats näeb jõululik välja ning minule see praegune jääaeg täitsa meeldib. Ning see kallistus oli armas. Mina olen täielikult rahul.