Mandlisaaga: ettevalmistus

Enne mandlioperatsioonile minekut tuleb end selleks ette valmistada erinevatel viisidel. Opiajale registreerides saab kaasa toreda voldiku, mis räägib lihtsalt ja selgelt, mida peab tegema ning mida võib pärast operatsiooni oodata.  

Näiteks tuleb nädala jooksul enne oppi teha vereanalüüsid - sain need nüüd kätte. Numbreid vaadates arstile mu veri ei meeldinud – HA! siis kui nõela veeni lõi säras küll õnnest nagu laps kommipoes! Talle nimelt meeldib tohutult verd võtta, pidavat ta päeva kohe ilusaks tegema. Vastupidiselt minule, kes palus tal kogu protsess teha kiirelt, valutult ja veretult. Arusaadavatel põhjustel kõiki mu tingimusi ta rahuldada ei suutnud. Hemoglobiin olla madal – ma ei julgend mainida, et mu arust on see number väga ilus ja ma olen tunduvalt madalat ka näinud..Rauaga olla kohe nii kurvad lood, et hakka või vanu roostes naelu närima...

Eestlane leidvat alati põhjuse tähistamiseks ning seega ei saanud jätta kasutamata võimalust korraldada ainulaadne ning kordumatu... hüvastijätupidu mu mandlitele. Sõime tomateid ja soolapähkleid ning muud, mida pärast oppi niipea süüa ei tohi ning lasime oma teadmistel särada erineva lauamängude taustal. Sealhulgas leiutasime 3-inimese Aliase. Õhtu nali oli üpriski kindlalt

„Mikroob ehk?!“ (vehib käega kap) – „MIKROLAINEAHI!“. Loo moraal – ei tasu bakterite pilte panna mikrolaineahju kõrvale, võib inimesi segadusse ajada millele viidatakse.

Homme siis jään mandlitest ilma. Nüüdseks on närv sees. Oppi ma ei karda. Hirmutab pigem tuimestussüsti tegemine. Kujutage nüüd ette, kui kaugele see teha tuleb ning kui suur nõel selleks olema peab.. vahel on hea kujutlusvõime vaid kahjuks. Lõputöö juhendaja suutis täna väga ilmekalt demonstreerida, kuidas tema seda kõike ette kujutab – ta ei olnud eriti abiks.