"Kuldsed lood", koost. Heiki Raudla & Ringa Raudla

Sain sünnipäevaks onu perelt raamatu. Oi mulle meeldib raamatuid saada! Tundub, et teised on sellega kursis, sest minu riiulisse ilmusid veel "The Girl Who Saved the King of Sweden", "How to be an explorer of the world" ning kaugelt kaugelt Austraaliast "Garden Spells". Viimasega tuli kaasa superäge järjehoidja, juhuks kui ühe hingetõmbega teost läbi ei loe.

Keskendugem praegu aga sellele onu pere kingitule - "Kuldsed lood". Esimesel päeval ma raamatu põhjaliku uudistamiseni ei jõudnudki, kuid paar päeva hiljem luges sõtse mulle sealt ühe lehekülje. Loo nimeks oli "Kalur". Sellest piisas, et mind raamatu külge klammerdada. Raamatu tutvustus ütleb: "Head lood on nagu seemned, mis soodsas pinnases võivad idaneda ja vilja kanda. Just nõnda mõjuvad muinasjutud, müüdid, mõistulood, anekdoodid. Metafoorses narratiivis peituv jõud aitab meil toime tulla küsimustega, millele elus pole ühest vastust." 

Ehk siis terve raamatutäis lühikesi jutte, mis peaks iga inimese inspiratsiooni üleküllusest hulluks ajama. Seetõttu seda korraga läbi lugeda ei olegi võimalik - vaid üksikute lugude kaupa tuleb ammutada teadmisi. Et loetu saaks settida, tähenduse omandada ning ehk ka miskit liikuma panna. Poole peal olles panin raamatu vahele paberi, kuhu hakkasin üles kirjutama leheküljenumbreid, mis mulle erilise mulje jätsid. (Lood nendel lehekülgedel jätsid mulje, mitte numbrid, loomulikult). Nimekiri sai meeletult pikk.

Rikas või vaene. Kord võttis rikas mees poja kaasa maale, et ta näeks, kui vaeselt inimesed elavad. Nad veetsid terve päeva ja öö ühe vaese talupoja juures. Koju jõudnud, küsis isa pojalt: "Kuidas sulle maal meeldis?" - "Suurepärane!" vastas poeg. "Kas sa nägid, kui vaesed võivad inimesed olla?" küsis isa. "Jah, isa!" vastas poeg. "Mida sa sellest õppisid?" päris isa. Poeg vastas: "Ma nägin, et meil on kodus üks koer, neil aga neli. Meil on bassein keset aeda, neil aga lahesopp, mille äärt pole näha. Meie valgustame oma aeda lampidega, aga neile paistavad tähed. Meil on tagahoovis ilus aed, neil aga terve silmapiir."

   Poja sellise vastuse peale jäi isa sõnatuks. Poeg aga lisas: "Aitäh isa, et näitasid mulle, kui rikkalt võivad inimesed elada." (lk, 278)

Öelge nüüd, et ei ole ilus lugu! Üldiselt peaks iga inimene korra selle teose läbi lugema. Kasvõi mõned lood - olgu siis raske moment elus või mitte. Vahepeal on hea paitada oma elu mõne kuldse looga.