Köögikatastroofid

Te kõik teate seda väidet, et ma olen köögis ääretult osav. Selgub, et see on puhas vale. Viimasel ajal olen võtnud õhtusöögi tegemise enda kanda. Eile tuli hea idee - teen putru! Valasin tatrahelbed potti ja... need kõrbesid ära. Lohutasin end, et esimene vasikas läheb ikka aia taha ning pärast potile pesemisprotseduuride korraldamist valasin uued helbed anumasse. Minu rõõm oli piiritu, kui ma suutsin hoiduda nende põhja kõrvetamisest. Rõõm kadus, kui selgus, et peale valasin vana piima (meie peres on au sees vaid piimaga tehtud tatra.. või ükskõik mis puder seejuures - toim.) ning see tõmbas kokku. Ennast kirudes valasin sellegi potist välja, kordasin poti pesemise protseduuri ning alustasin uuesti. (Loll aga järjekindel.) Jõudsin jällegi väga edukalt vedeliku valamise kohani. Kontrollisin hoolikalt pakendil olevat kuupäeva ning võrdlesin numbreid kalendriga. Kõik sobis. Kuni ma valasin selle peale ja avastasin, et oleks võinud lugeda ka paki teist poolt, mis ütles suurelt ja valgelt "keefir". Põikpäisuse geen on mul täiesti olemas ning alustasin uuesti. Toit sai isegi valmis, ainult et üpriski söömiskõlbmatult. Pudru keetmine ei ole üldse nii kerge kui arvata võib.