Ma ei tea kuidas teil läheb, aga mina aevastan oma siseelundeid välja. Ja kui seda parasjagu ei tee, siis teen katseid nina kaudu aju välja nuusata.
Plaanid on selleks, et need ebaõnnestuda saaksid. Rääkisin just eile kursakaaslasele, kuidas maailm oleks ikka väga masendav koht, kui kõik meie ideed ja plaanid õnnestuksid. Jah, minu inimkatse kukkus läbi. Põhjus? Jäin haigeks.
Mingid muutused siiski olid, sest kõigel ma samamoodi jätkuda ei lasknud. Näiteks on mul öökapil vaid üks raamat. Silmnähtavalt vähem kordi tunnen päeva jooksul vajadust külastada oma e-posti. Varasem "näen arvutit, kontrollin kirjakasti" on nüüd "mõned korrad päevas". Algus sai pandud mõnelegi "homme hakkan" kategoorias figureerivale tegevusele.
Huvitav on see, et esimesel päeval tuli ootamatult - nagu kapiuks kuhu ma vahepeal otsa jooksen - selgus mõnes oma soovis. Igati postiivne, eksole? Hoolimata algsest plaanist mis mul oli - eemalduda arvutist, siis haigena ma seda siiski ei teinud. Kuid kasutasin teda tunduvalt efektiivsemalt.
Kuid nagu mulle ütles minu tundmatuks jääda soovinud sõber - nimetagem teda näiteks Nipernaadiks - "Ei saa üleöö heaks muutuda, aga iga päev võib teha ühe heateo". Natukese kaupa, tasa ja targu. Tegin nimekirja harjumustest, mis tuleb ümber harjuda. Mitte korraga loomulikult. Mis läheb järgmisena kaotamisele? Omadega väga sassis (loe: puudulik) unegraafik.
Plaanid on selleks, et need ebaõnnestuda saaksid. Rääkisin just eile kursakaaslasele, kuidas maailm oleks ikka väga masendav koht, kui kõik meie ideed ja plaanid õnnestuksid. Jah, minu inimkatse kukkus läbi. Põhjus? Jäin haigeks.
Mingid muutused siiski olid, sest kõigel ma samamoodi jätkuda ei lasknud. Näiteks on mul öökapil vaid üks raamat. Silmnähtavalt vähem kordi tunnen päeva jooksul vajadust külastada oma e-posti. Varasem "näen arvutit, kontrollin kirjakasti" on nüüd "mõned korrad päevas". Algus sai pandud mõnelegi "homme hakkan" kategoorias figureerivale tegevusele.
Huvitav on see, et esimesel päeval tuli ootamatult - nagu kapiuks kuhu ma vahepeal otsa jooksen - selgus mõnes oma soovis. Igati postiivne, eksole? Hoolimata algsest plaanist mis mul oli - eemalduda arvutist, siis haigena ma seda siiski ei teinud. Kuid kasutasin teda tunduvalt efektiivsemalt.
Kuid nagu mulle ütles minu tundmatuks jääda soovinud sõber - nimetagem teda näiteks Nipernaadiks - "Ei saa üleöö heaks muutuda, aga iga päev võib teha ühe heateo". Natukese kaupa, tasa ja targu. Tegin nimekirja harjumustest, mis tuleb ümber harjuda. Mitte korraga loomulikult. Mis läheb järgmisena kaotamisele? Omadega väga sassis (loe: puudulik) unegraafik.
0 comments:
Post a Comment