Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva. Ja kui ei ole hästi, siis lohutatakse end mõttega kõik juhtub põhjusega. Parem veenan end selles, kui seisan peegli ette ja ütlen endale, et olen napakas (mida ma olen nagunii) ja keerasin jälle kõik nässu.
Mõtlesin ja leidsin, et olen õnnelik selle üle, et olen oma elus mõnest asjast ääretult napilt ilma jäänud. Tol momendil ma seda muidugi ei uskunud, siis polnud isegi enda veenimisest eriti kasu. Nüüd tean, et kui ma oleks selle unistuse napilt haardeulatusse saanud, oleks tekkinud ka valikuvõimalus (sest see on alati) ning kui ma oleks otsustanud loobuda, ei suudaks ma andestada ja vihkaks end hullemini kui Tuhkatriinu võõrasema oma abikaasa last.
Oma valikutega olen jõudnud punkti, kus ma olen (ja ma ei mõtle öösel kell kaks voodis istudes blogimist) ning olen rahul. Hea meel on teada, et enese süüdistamiseks pole põhjust. Sest ei saa loobuda millestki, mida ei ole.
Mõtlesin ja leidsin, et olen õnnelik selle üle, et olen oma elus mõnest asjast ääretult napilt ilma jäänud. Tol momendil ma seda muidugi ei uskunud, siis polnud isegi enda veenimisest eriti kasu. Nüüd tean, et kui ma oleks selle unistuse napilt haardeulatusse saanud, oleks tekkinud ka valikuvõimalus (sest see on alati) ning kui ma oleks otsustanud loobuda, ei suudaks ma andestada ja vihkaks end hullemini kui Tuhkatriinu võõrasema oma abikaasa last.
Oma valikutega olen jõudnud punkti, kus ma olen (ja ma ei mõtle öösel kell kaks voodis istudes blogimist) ning olen rahul. Hea meel on teada, et enese süüdistamiseks pole põhjust. Sest ei saa loobuda millestki, mida ei ole.
0 comments:
Post a Comment