Nüüd on siis teada - kes soovib mu alaväärsuskompleksi süvendada, andku mulle lahendada matemaatikaülesandeid. Selle kohta sobib hästi laulufraas "lootuse jätsin ammu, lootusetust veel mitte".
Räägime parem eilsest, matemaatikavabast päevast. Wolle motiveeris mind õppima kasutades vaid ühte lauset. Sattusin hoogu ja unustasin napilt trenni. Astusin ruumi ja... nägin contra-mestre Cocaod! Minu rõõm oli piiritu, ühikalaual vedelev konspekt kadus peast otsekohselt. Umbes sama kiiresti kadus naeratus mu näolt, kui contra-mestre ütles, et tahab meid kõiki mängimas näha. Ma ei teagi, miks see minus paanikat tekitas. Sosistasin Rihole, et ta mind maha ei lööks ja edasine.. on praktiliselt mäluauk. Hiljem karjusin mõtteis enda peale ja olin lihtsalt pettunud. Endas. "Go with the flow. Relax," nad ütlesid. Ma ei saagi oodata, et ma nii vähese kogemusega mestre tasemel mängin. Aga tahaks ikkagi. Kui me contra-mestrega maha istusime ja laulsime ning juttu ajasime, suutis ta mu rõõmsa meele taastada, kadunud motivatsioon ilmus uuesti. Selle tõestuseks oli jalutuskäik koju, mis algas ühikale vastassuunas. Kastani tänav ja Vaksali tänav, Tähe tänav. Kalevi tänav, tantsisin Riia maantee kõnniteel. Olin rõõmus ja rõõsa.
Kiire on. Tohutult. Jalul olen veel vaid tänu oma hullumeelsusele. Kuid, et püsti püsida tuleb latti kõrgemale ajada ning veel segasemaks hakata. Elagu sess!
* Isegi kui näeb.
Räägime parem eilsest, matemaatikavabast päevast. Wolle motiveeris mind õppima kasutades vaid ühte lauset. Sattusin hoogu ja unustasin napilt trenni. Astusin ruumi ja... nägin contra-mestre Cocaod! Minu rõõm oli piiritu, ühikalaual vedelev konspekt kadus peast otsekohselt. Umbes sama kiiresti kadus naeratus mu näolt, kui contra-mestre ütles, et tahab meid kõiki mängimas näha. Ma ei teagi, miks see minus paanikat tekitas. Sosistasin Rihole, et ta mind maha ei lööks ja edasine.. on praktiliselt mäluauk. Hiljem karjusin mõtteis enda peale ja olin lihtsalt pettunud. Endas. "Go with the flow. Relax," nad ütlesid. Ma ei saagi oodata, et ma nii vähese kogemusega mestre tasemel mängin. Aga tahaks ikkagi. Kui me contra-mestrega maha istusime ja laulsime ning juttu ajasime, suutis ta mu rõõmsa meele taastada, kadunud motivatsioon ilmus uuesti. Selle tõestuseks oli jalutuskäik koju, mis algas ühikale vastassuunas. Kastani tänav ja Vaksali tänav, Tähe tänav. Kalevi tänav, tantsisin Riia maantee kõnniteel. Olin rõõmus ja rõõsa.
Kiire on. Tohutult. Jalul olen veel vaid tänu oma hullumeelsusele. Kuid, et püsti püsida tuleb latti kõrgemale ajada ning veel segasemaks hakata. Elagu sess!
* Isegi kui näeb.
0 comments:
Post a Comment