Kuidas olla rahulik nagu kurk

Keset vestlust hõiskas herr Wolverine oma lemmikfraasi "Relax", mille peale mina teda vaid altkulmu põrnitsema jäin. Enda sisimas püüdsin kustutada lahvatavat leeki, mis soovitas talle tooliga äsada. Ma ei kavatsenudki pakkuda talle seda rahuldust, et tunnistan avalikult, kuidas tema naelapea pihta tabas. Ja noh, eks mööblist oli ka kahju.

Kuna ma tean, et aegajalt pingesse tõmbun ja ülemõtlemist harrastan, siis mind häirib, kui keegi sellest aru saab. Sest ma tahaks ka fun ja chill ja relax olla. Enamgi veel, ma olen meeletult tööd teinud endaga selles osas ja olen praeguse progressiga rahul - suudan vooluga kaasa minna, ei tõmbu krampi ja ei jää kuskile kinni oma mõtetega. Seda enam tekitavad sellekohased kommentaarid trötsi. Dustfingeri soovitus - mis mul siiani kuklas istub - go with the flow (mine vooluga kaasa) -  tekitas minus pikalt ainult mõtteid sellest, kuidas vaid surnud kalad voolguga kaasa lähevad. Nüüdseks olen Kalapoeg Nemot näinud ja tean hoovustest ja seal sõitvatest elukatest hoopis rohkem. Herr Wolverinei lause mõju viitas ilmselgelt sellele, et arenguruumi veel on.

Eksponeerimine on aga teatavasti teaduslikult tõestatud tehnika ning nii ka selles olukorras. Nüüd on tema "relax" pigem meeletuletus mulle sellest, et ma oma emotsioonidele korra pilgu peale viskaks. Üks sügav hingetõmme ning võin südamerahuga öelda, et olen cool as a cucumber. Sest olen ka. Enamgi veel - kaob ära ka vajadus pilguheiteks, sest miskit pole üle keenud. Mina ei saa altkulmu põrnitsemisest enneaegseid kortse, mööbel jääb ühte tükki ning tema teab (arvatavasti) sisimas, et tal korraks õigus oli ja võib egotseda. Või mõtleb ta kurkidest. Egas mina tema ajju ju ei näe.

Ma vaimustun inimestest, kes suudavad õige närvi minus üles leida ning sellele parajalt pinget panna. Olgu see nende poolt teadvustatud tegevus või mitte. See on siiski kõrgeim matemaatika, sest kui pinget liiga palju saab, käib krõps ja minu ilus närvike näeb välja nagu ta oleks pesumasinas väga vale režiimi kätte sattunud. Sel korral sai surve aga grammitäpsusega asetatud. Just nii palju, et mu mugav tasakaal kõikuma lüüa ning meeldivalt mõnus kaos tekitada. Ning kaos on kõige alus - muutuste, võimaluste, unistuste, loomiste, energia.. Kaos aitab kaotada piirde ja piirid.

Ning kui piirid on kadunud jääb alles vaid vabadus. Ma olen valmis astuma kuristikku koos kõikide oma hirmudega ning ootan kõike, mis sealt vastu tuleb. See on hämmastav, mida inimene võib teha ning korda saata, kui usub endasse. Sain uue hingamise oma lõputöö kirjutamiseks; sain kindla veendumuse, kuidas ma oma lõpetamist tähistan (flirt selle ideega tahab järjest enam kireks muutuda); naudingu teadmisest, et ma ei tea, mida tulevik toob. Olin siiani pläterdanud vaid lombis ning sundinud end unustama seda, et kuskil on suur ja sügav sinine meri, mille laineharjadel sõita või mille niiskesse haardesse end usaldada uurimaks seal peituvat elu. Nüüd aga sain varbad sinna sisse pista ning enam mind seal eemale hoida ei saa. See on imeline tunne, kui sa avastad, et suudad end üllatada.