Mulle öeldi, et tore on, et ma asja vastu huvi tunnen kuid et minu praegune tegevus "see on sama hea kui kunstlille nuusutamine". Call me crazy, kuid mulle tundub, et ma lähen ja astun nüüd võilillepõllule, ehtsate lillede keskele. On tõenäosus, et ma komistan kivi otsa ja saan rästiku käest hammustada, aga on ka tõenäosus, et ma saan homme meteoriidiga pihta. Alates homsest läheb huvitavaks igatahes. (Mittemetafooriliselt sel teemal räägin ka varsti. Stay tuned!)
Ära oota kuni tunneli lõpus süttib valgus, marsi sinna ja süüta see kuramuse asjandus ise.
3 comments:
1. Sa tead, kuidas ma freudist arvan.
2. Alati saab mõnda eneseabiraamatut lugeda, kui idkriis on.
3. Sa tead, kuidas ma eneseabiraamatutest arvan. ( :) )
4. Aga suvel jookseme üle võililleväljade. Ausalt. Siis pole idkriisi ka enam.
5. Mu alateadvus on pask. Röösk.
Kas sa tead mõnda võilillevälja?
Ei, aga kuskil kindlasti on.
Post a Comment