Jan 25, 2009

What if we could.

Olles 12 on kerge elada hetkes ja mitte muretseda mineviku pärast või karta tulevikku. Vanusenumbri suurenemisega suurenevad ka kartused ning kaob võime live in a moment. Kui ma olen midagi oma eluaja jooksul suutnud omandada, siis on selleks teadmine, et elu on pidevas muutumises ja püsivaid olukordi ei ole. Eriti on seda märgata fotograafiat harrastades - on vaja vaid hetke, et looduses valgus, varjud, värvid võtaksid uue ilme.

Olgu, püsivad olukordi ei ole. Sellest lähtuvalt aga tuleb situatsioonidesse suhtumise kaks võimalust: a) muretseda mis juhtub siis, kui muutus toimub b) nautida momendil toimuvat. Vigadest ei pääse, nende tegemine on justkui meie DNAsse sisse kodeeritud.

Seega jääb lõpuks ikkagi valik -
1) me hoiame end tagasi, ei tee mida soovime, kartes kas ebaõnnestuda, teiste naeru alla sattuda, vigu teha. Hiljem kahetseda, et midagi jäi kartuse pärast tegemata.
2) järgida oma soove ja leppida teadmisega, et maailm ei ole ideaalne koht ning kruvid kukuvad aegajalt välja. See on paratamatu.

Tsiteerides Kim Basingeri: "Vanaks saades ei taha ma öelda, et 'ma ei teinud seda' / 'ma kahetsen toda'. Ma tahan öelda 'Ma ei kahetse kuraditki. Ma tulin, ma läksin ja tegin kõike."
Liigagi tihti ei teha vastavalt oma soovidele, sest kardetakse põruda. Hullemgi veel - kardetakse, et võidakse võita. Kumma variandi sa valid?

You got a dream, you gotta protect it. People who can't do something themselves, they wanna tell you that you can't do it. You want something? Go get it. Period. (The Pursuit of Happiness)

2 comments:

anni said...

(Y) :D


Ja naljakas on see, et mulle tundub jh et inimesed kardavad isegi rohkem õnnestuda, kui ebaõnnestuda... (või oleneb)
aga eriti kurb on see, kui kardetakse välja naermist. njaa milleks... need inimesed kes naeraks ma arvan need on kas need, kes on ise veel nõrgemad või... või nad lihtsalt ei mõista, ja ei saagi kunagi mõistma sest ei mõtle nii.. v misiganes põhjusel ( ok jälle ma keerutan ) aga tegelt jh (Y)

Siltz said...

Ma nõustun nii Merili kui Anniga... Ja siia sobib jälle see Murphy seadus, mille ma mingi aeg blogisse panin.
"Ärge tundke muret selle üle, mida teised inimesed teist arvavad. Nad on liiga hõivatud murest selle üle, mida teie neist arvate."

Kõige lihtsam ongi emm... Nike ütlus vist, "Just do it."