Istudes öösel pool 11 ühika ees parkimisplatsil, kitarr käes jõudsin tõdemusele, et kiired ajad on oma töö teinud - akorde enam ei mäleta ning minu poolt mängitud J.Cash lugu ei sarnane originaaliga isegi mitte hea kujutlusvõime korral.

Öö edenedes (ma jõudsin siiski platsi pealt tuppa ka) kasvas meeleheide, seoses õppimisega. Oleks keegi mulle öelnud, et konspekti söömine aitab seda paremini meelde jätta, oleks ma arvatavasti heal maitsa lasknud. Kindel plaan katsetada materjali padja all hoidmist luhtus, kuna see meenus alles hommikul. Laulsin Paha Pollyga duetti ("ja meil pole kiiret, ei kuhugi jõudma pea..") ning mõtlesin endamisi, et kunagi peab ju loomulik intelligents välja lööma - miks mitte täna! Nii ma neid kontrolltöid teengi viimasel ajal.

Tegelikult tahan rääkida nädalavahetusest Võsul, mererannast ja Pina Coaladaga kaerahelbepudrust (mis katsetamisele ei jõudnud), oma väiksest sõbrast ning Twisterist. Kuid homseks on vaja üks lugu kitarril selgeks saada, seega suubun unemaale. Eelnevalt mediteerimist - kaua ma ikka unenägudes Kaarsillalt alla hüppan. Lisaks oleks tore üks öö saada und rohkem kui mõni tund. Hetkel on võimalus lausa seitsmeks!

Mul on Paha Polly plakat, mida veel elult tahta?