Lapsed on minuga üha enam harjunud - minu saabumisel ning nende lahkumisel tullakse kallistama. Samuti meeldib neile tohutult rääkida kõigest, mis nad on teinud ja mis nad on näinud. Ning lihtsad mängud, mis neil on alati kättesaadavad olnud pakuvad neile poole rohkem huvi, kui keegi täiskasvanu seda nendega koos mängib.
Päev möödus meil lugemise tähe all. Mäng ise oli lihtne - sul on ees plaat kus on pildid ja tulbas sõnad. Iga pildi juures on märk, otsid üles sõna ning sellele vastava pildi, vaatad seal olevat märki ning paned sõna juurde sellise märgi. Hiljem kontrollid. Kui lugemisoskus on praktiliselt puudulik, on see keeruline mäng. Kõik lapsed olid lasteaiast lahkunud, kaasa arvatud õpetaja ning meie istusime pisikese noormehega laua taga ning ühildasime sõnu piltidega. ("Aga muidugi võite hiljem tulla lapsele järgi, meil on praktikant. Ta jääb siia!") Juba päeval märkasin, et lapsed kartsid lugeda häälega tähti. Ma ei tea, kas see oli neile keelatud või otsustasid nad ise, et nii on parem. Samuti märkasin, et küsimuste puhul (a la "Kas 'soovib' on nõrga või tugeva tähega?") öeldi neile koheselt vastus ette. Paar last tuli minu käest ka küsima. Mina hääldasin neile sõna paar korda ja uurisin, mis tähte nad kuulevad. See sära nende silmis kui nad ISE leidsid vastuse oli lausa lust vaadata. Igatahes, lugesime siis kahekesi - pärast pikka aega julgustamist juba peaaegu et häälega ning saime täitsa edukalt hakkama. :)
Ühtlasi jõudsid lapsed nii kaugele, et otsustasid, et mulle on vaja joonistada. Mulle joonistati mind. Mis oli igal mind kujutaval pildil? Sinised silmad pruunide laikudega ning juuksed, mis on osaliselt punased.
Homme on väga pikk päev, algusega kell 5:40 ja lõpuga kell 22:30. Ilusat und.
Päev möödus meil lugemise tähe all. Mäng ise oli lihtne - sul on ees plaat kus on pildid ja tulbas sõnad. Iga pildi juures on märk, otsid üles sõna ning sellele vastava pildi, vaatad seal olevat märki ning paned sõna juurde sellise märgi. Hiljem kontrollid. Kui lugemisoskus on praktiliselt puudulik, on see keeruline mäng. Kõik lapsed olid lasteaiast lahkunud, kaasa arvatud õpetaja ning meie istusime pisikese noormehega laua taga ning ühildasime sõnu piltidega. ("Aga muidugi võite hiljem tulla lapsele järgi, meil on praktikant. Ta jääb siia!") Juba päeval märkasin, et lapsed kartsid lugeda häälega tähti. Ma ei tea, kas see oli neile keelatud või otsustasid nad ise, et nii on parem. Samuti märkasin, et küsimuste puhul (a la "Kas 'soovib' on nõrga või tugeva tähega?") öeldi neile koheselt vastus ette. Paar last tuli minu käest ka küsima. Mina hääldasin neile sõna paar korda ja uurisin, mis tähte nad kuulevad. See sära nende silmis kui nad ISE leidsid vastuse oli lausa lust vaadata. Igatahes, lugesime siis kahekesi - pärast pikka aega julgustamist juba peaaegu et häälega ning saime täitsa edukalt hakkama. :)
Ühtlasi jõudsid lapsed nii kaugele, et otsustasid, et mulle on vaja joonistada. Mulle joonistati mind. Mis oli igal mind kujutaval pildil? Sinised silmad pruunide laikudega ning juuksed, mis on osaliselt punased.
Homme on väga pikk päev, algusega kell 5:40 ja lõpuga kell 22:30. Ilusat und.
0 comments:
Post a Comment