Koolikümblus, esimene päev. Sättisin oma äratuskella nii, et ma jõuaks hommikul korralikult kõike teha - süüa, vaimu valmis seada, vaadata järgi kuhu täpselt minema pean ning, et endast hea mulje jätta siis 5 minutit varem kohal olla. Ärkasin üles , olin 10 minutit miinustes oma ajaga - pidin ühikast lahkunud olema selleks ajaks. Jõudsin sihtpunkti läbimärjana 07:01. (Vihmavarju võtmine oleks aega nõudnud) Plaani kohaselt pidin uksest sisse astuma 6 minutit tagasi, arvestades ka seda minu "olen eeskujulik, tulin varem" aega. Jäin rahule. Ootasin 15 minutit, et keegi peale minu veel tuleks ning seejärel sai oodata mõni minut veel oma tulevase rühma õpetajat, kes jõudis samuti läbimärjana kohale. Esimesed poolteist tundi olid rahulikud - lapsed tulid ja leidsid endale koheselt tegevuse, minu kohalolek neid eriti ei kõigutanud. Mõni üksik käis uurimas küll õpetaja käest, et kes ja miks ma olen, kuid vastuseks said nad "hommikuringis räägime" ja seega andsid nad varsti alla küsimisega. Üheksa paiku, nagu lasteaedades ikka, alustasime hommikuringi ning teemaga "Linnud sügisel". Mind õnnistati 'Päikesekiireks' ning tegime selgeks, kes siis ikkagi on rändlinnud ja kes paigallinnud. Pärast hommikuringi anti mulle hunnik raamatuid ning minu ülesandeks oli teaduspesas rääkida lastele lindudest. Teooria oli see, et iga laps on igas keskuses (=pesa) veidi aega ja liigub siis järgmisesse. Praktika oli see, et minu pesast nad enam ära minna ei soovinud. Eks ma olin uus ja huvitav. Vaatlesime neid lendavad olevusi iga nurga alt, uurisime maailma suurimat ja väiksemat linnukest, mängisime äraarvams- ning otsimismänge. Hiljem käisime veel võimlemas ning mängisime veel. Selleks ajaks olid juba kujunenud kindlad lapsed, kes mind silmist ei lasknud ning käest igal võimalikul momendil kinni võtsid. Nendel momentidel on mul tõsiselt kahju, et vaid kahe käe omanik olen.
Koolikümblus,( või peaksin ütlema lasteaiakümblus?) teine päev. Kohal olin natuke pärast nende ärkamist. Esimene lause mis ma sain oli "Ma nii lootsin, et sa tuled enne kui me magame lähme ja loed meile Lotte raamatut." Kaua selleks vestluseks aega ei olnud, sest koheselt tekkis pikk järjekord nendest, kes soovisid punupatsi või hobusesaba. Seongud korras libistati salaja kaks oma pisikest käekest minu kätte ning sammusime allkorrusele vaatama näidenti "Võlukringel". Nukuteater, kus oli teiste seas nii pagar Benno, munast kooruv ükssarvik, nõid Hildegard kui ka rott Rodolfo Ronald Õunajuurikas. Viimane võitis oma olekuga nii laste kui minu südamed. Näidendit tulevase õpetaja pilguga vaadates, siis oskan vaid kiidusõnu öelda - humoorikas ja haarav, sisse peidetud tervislikku toitumist kui ka teiste abistamist, lahkust, sõprust.
Pärast seda aitasime poistel judoriided selga ja saatsime trenni, neidudega alustasime joonistamist. Ei olnud üllatus, kui paberile ilmusid ükssarvikud ning rotid.
Pärast tööpäeva lõppu tormasin edasi vene keele loengusse, saades jälle targemaks selle keerulise keele suhtes. Seejärel pisike koosolek koos inimestega, kellega sai eelmine kuu rebaseid ülikooli vastu võetud ning ristitud ning... teoorias pidin edasi tormama capoeira angola vabatrenni, mis toimus sügispäevade raames ning millest ma oleks huvi pärast suure heameelega osa võtnud. Kaheksa läbi alanud koosolek aga venis veidi pikemaks ning riided olid kodus... seega vabatrenni ma ei jõudnudki. Kahju.
Minu arvamus senimaani? Ääretult hea kogemus näha, mida mina teeks teistmoodi.
Koolikümblus,( või peaksin ütlema lasteaiakümblus?) teine päev. Kohal olin natuke pärast nende ärkamist. Esimene lause mis ma sain oli "Ma nii lootsin, et sa tuled enne kui me magame lähme ja loed meile Lotte raamatut." Kaua selleks vestluseks aega ei olnud, sest koheselt tekkis pikk järjekord nendest, kes soovisid punupatsi või hobusesaba. Seongud korras libistati salaja kaks oma pisikest käekest minu kätte ning sammusime allkorrusele vaatama näidenti "Võlukringel". Nukuteater, kus oli teiste seas nii pagar Benno, munast kooruv ükssarvik, nõid Hildegard kui ka rott Rodolfo Ronald Õunajuurikas. Viimane võitis oma olekuga nii laste kui minu südamed. Näidendit tulevase õpetaja pilguga vaadates, siis oskan vaid kiidusõnu öelda - humoorikas ja haarav, sisse peidetud tervislikku toitumist kui ka teiste abistamist, lahkust, sõprust.
Pärast seda aitasime poistel judoriided selga ja saatsime trenni, neidudega alustasime joonistamist. Ei olnud üllatus, kui paberile ilmusid ükssarvikud ning rotid.
Pärast tööpäeva lõppu tormasin edasi vene keele loengusse, saades jälle targemaks selle keerulise keele suhtes. Seejärel pisike koosolek koos inimestega, kellega sai eelmine kuu rebaseid ülikooli vastu võetud ning ristitud ning... teoorias pidin edasi tormama capoeira angola vabatrenni, mis toimus sügispäevade raames ning millest ma oleks huvi pärast suure heameelega osa võtnud. Kaheksa läbi alanud koosolek aga venis veidi pikemaks ning riided olid kodus... seega vabatrenni ma ei jõudnudki. Kahju.
Minu arvamus senimaani? Ääretult hea kogemus näha, mida mina teeks teistmoodi.
0 comments:
Post a Comment