Hockney töid vaadates jõudsin järeldusele, et elu on täpselt nagu kiirtee - lõppkokkuvõttes sõidab igaüks omas tempos, mida teised siiski reguleerivad osaliselt ning teeb oma tõlgenduse liiklusmärkidest, millest möödub - neid kas järgides või ei. Sattusin Hockney töid lähemalt uurima seoses ühe kodutööga. Saame jälle kirjutada pool lehekülge arvamust mõne kunstniku kohta. Minu silmis ääretult keeruline. Mulle kas meeldib maal või ei. Kõik. Ma ei oska pikalt heietada teemal, mis on selle kunstniku head ja halvad küljed ning mida mina teeks tema maalides teistmoodi. Usaldaks iseennast rohkem ei peaks ma seda tööd ka hommikul kell viis tegema.
Eile öösel ühikasse jõudes valdas mind, õppejõud Kadajase väljendit kasutades, suur tume pilv. See oli kummaline, sest terve õhtu olin ma kõigisse süstinud positiivset mõtlemist ning säranud nagu häiriv lambipirn. Nii mitmedki küsisid, kas ma olen juba joobunud. Oh ei, this was just one of those nights. Seega pilve tulek oli üllatav endalegi.
Nüüd istun siin, kõõlun jälle aknal ning vaatan, mida pilv tegema hakkab. Näpud ümber teetassi. Oh kui ta vaid teaks, mida endas sisaldab, ta oleks ääretult pettunud. Proovides ise rakendada mõttelaadi mida eile levitasin siis... päikesetõus oli ääretult ilus!
Eile öösel ühikasse jõudes valdas mind, õppejõud Kadajase väljendit kasutades, suur tume pilv. See oli kummaline, sest terve õhtu olin ma kõigisse süstinud positiivset mõtlemist ning säranud nagu häiriv lambipirn. Nii mitmedki küsisid, kas ma olen juba joobunud. Oh ei, this was just one of those nights. Seega pilve tulek oli üllatav endalegi.
Nüüd istun siin, kõõlun jälle aknal ning vaatan, mida pilv tegema hakkab. Näpud ümber teetassi. Oh kui ta vaid teaks, mida endas sisaldab, ta oleks ääretult pettunud. Proovides ise rakendada mõttelaadi mida eile levitasin siis... päikesetõus oli ääretult ilus!
0 comments:
Post a Comment