Eelmise nädala neljapäeval sain enda valdusesse kitarri. Ähvardasime sellega Raekoja platsile minna, kaasas silt "Jääme vait kui maksate!". Kuna lahkusin sellest jumalikust muusikariistast kolm tundi pärast selle sõrmede vahele saamist, siis õppimiseni ei jõudnud enne hetkel käivat nädalat.
Capoeiristidel on ütlus (täpset autorit leida ei suutnud): Get yourself a Berimbau, start playing it till there is no feeling in your pinky and then: play more! Katsetasin sama kitarriga (berimbaud mulle ei lubatud kusjuures) - esimesena sai selgeks see, et eelmises elus ma mänginud ei ole, sest minu sõrmed lihtsalt keeldusid piisavalt paindumast, olid koguaeg ees ning üldse oli neid kas liiga palju või vähe. Harjutamine teeb harjutajaks ning harjutamise käigus on minu friiksõrmed oma jäikust kaotama hakanud. Mõned akordid, mida igaüks seletab mulle isemoodi, hakkavad meelde jääma, nende vahetus tuleb ka juba enam vähem ning kui ma ütlen, et see on J.Cashi loo "Hurt" algus ning sul on piisavalt kujutlusvõimet, siis oskan ma seda ka mängida natukene.
Küsisin oma "õpetaja" käest, kas ta kahetseb juba, et nõustus mind aitama. Tol momendil, hoolimata sellest, et ma olin selle tunni suhteliselt põrguks teinud tema jaoks, (vähemalt endale tundus) ei tundnud ta kahetsust, sest polnud lootnudki, et minust kohe Van Halen või Vedder saaks. Nüüd oleks vaja veel juhendajat, kes oleks natuke lähemal... (Jah, seda võib vihjena võtta)
Capoeiristidel on ütlus (täpset autorit leida ei suutnud): Get yourself a Berimbau, start playing it till there is no feeling in your pinky and then: play more! Katsetasin sama kitarriga (berimbaud mulle ei lubatud kusjuures) - esimesena sai selgeks see, et eelmises elus ma mänginud ei ole, sest minu sõrmed lihtsalt keeldusid piisavalt paindumast, olid koguaeg ees ning üldse oli neid kas liiga palju või vähe. Harjutamine teeb harjutajaks ning harjutamise käigus on minu friiksõrmed oma jäikust kaotama hakanud. Mõned akordid, mida igaüks seletab mulle isemoodi, hakkavad meelde jääma, nende vahetus tuleb ka juba enam vähem ning kui ma ütlen, et see on J.Cashi loo "Hurt" algus ning sul on piisavalt kujutlusvõimet, siis oskan ma seda ka mängida natukene.
Küsisin oma "õpetaja" käest, kas ta kahetseb juba, et nõustus mind aitama. Tol momendil, hoolimata sellest, et ma olin selle tunni suhteliselt põrguks teinud tema jaoks, (vähemalt endale tundus) ei tundnud ta kahetsust, sest polnud lootnudki, et minust kohe Van Halen või Vedder saaks. Nüüd oleks vaja veel juhendajat, kes oleks natuke lähemal... (Jah, seda võib vihjena võtta)
3 comments:
Ainuke õpetussõna, mis mina sain oma vennalt, kui hakkasin kitarrimängu õppima, olid,et keeli vajuta alla ikka sõrmeotstega:) Sellest mulle igatahes piisas. Loodan,et kui bareeni jõuad,siis seda asja pooleli ei jäta;)
Pean meeles! Aitäh.
tUBLI TYDRIKK:), ANNA MINNA.
ma ühinen sinuga ka kunagi suvepoole, ja kõigepäält tuletan meelde mis pooleli ( milleks tuukurd sepapoisid:P) jäi ja siis saab katsetama ja harjutama hakata. aga sõrmeotsad lähvad jh nö mõnusalt soonde, niiet kui piisavalt pikalt jändad, Haakuvad(jh se on õige sõna) sõrmed ise keeltele. ... (Y)
Post a Comment