Kui jõuab kätte see päev, kui minu elust tehakse sari, siis selle theme-song oleks Bläck Rokiti laul "Vaata mind". (Siiski, kergete muudatustega, sest "poisipõlve" ei ole mul olnud) Viimased päevad on läinud üpriski laulusõnade sarnaselt.
Pirukasse muna ei pannud, koogi sisse porgandit küll. Vormeli 2009 hooaeg võib alata! (Ma olen natuke graafikust maas, ma tean.). Tänase kvalifikatsiooni suutsin tänu saatekavale jällegi vaatamata jätta. Ka eelmine nädal polnud üheski väljaandes (mida mina loen) kirjas kvalifikatsiooni ülekande toimumist. Kogemata puldi vastu minnes õnnestus mul siiski näha viimased kiired ringid. Mis porgandikooki puutub, siis see on tüüpiline minu kokkamine - kõike natuke ning mitmest retseptist kokku. Kiidan ennast - nii hästi pole mul juba kaua koogi tegemine õnnestunud! Mis on hea, sest osa sellest tuleb toimetada inimesele, kes keeldub uskumast porgandikoogi olemasollu ja söödavusse.
Tänane tegus päev oli meil Sassiga (The Cat) jagatud. Mina tuuseldasin mööda elamist ringi ja tema vastutada olid... puhkepausid. (Ning milline pühendumus!) Ideid tuli igast suunast ning erinevaid. Selle käigus sai vesteldud üpriski palju oma maailmanägemusest, mille peale küsiti, kas ma nõustamissessioone ka teen. See ning mõned päevad tagasi kuuldud lause minu suhtumise kohta, panevad paratamatult suunurgad ülespoole liikuma.
Mitte mitu ööd tagasi hõikasin unes "Oh, a challenge" kui mulle näidati puidust treppi millelt värv hakkas kooruma ning millest üles minemine oli keelatud. Arvake, kas ma läksin. Peedist pesumasinale trumlit ei teinud, kuid see oleks huvitav kogemus.
---------------------
Offtopicus küsimus suurele ringile. Juureldakse selle üle, et kui metsas langeb puu ning keegi seda ei näe ega kuule, kas see ikka juhtub. Kuigi järgmine küsimus peaks arvatavasti mõne vastasoo blogis esindatud olema, lisan selle siiski siia: Kui metsas, kus on vaid üks mees, kes räägib ning ükski naine ei kuule teda, kas ta arvamus on siis ikka vale?
Pirukasse muna ei pannud, koogi sisse porgandit küll. Vormeli 2009 hooaeg võib alata! (Ma olen natuke graafikust maas, ma tean.). Tänase kvalifikatsiooni suutsin tänu saatekavale jällegi vaatamata jätta. Ka eelmine nädal polnud üheski väljaandes (mida mina loen) kirjas kvalifikatsiooni ülekande toimumist. Kogemata puldi vastu minnes õnnestus mul siiski näha viimased kiired ringid. Mis porgandikooki puutub, siis see on tüüpiline minu kokkamine - kõike natuke ning mitmest retseptist kokku. Kiidan ennast - nii hästi pole mul juba kaua koogi tegemine õnnestunud! Mis on hea, sest osa sellest tuleb toimetada inimesele, kes keeldub uskumast porgandikoogi olemasollu ja söödavusse.
Tänane tegus päev oli meil Sassiga (The Cat) jagatud. Mina tuuseldasin mööda elamist ringi ja tema vastutada olid... puhkepausid. (Ning milline pühendumus!) Ideid tuli igast suunast ning erinevaid. Selle käigus sai vesteldud üpriski palju oma maailmanägemusest, mille peale küsiti, kas ma nõustamissessioone ka teen. See ning mõned päevad tagasi kuuldud lause minu suhtumise kohta, panevad paratamatult suunurgad ülespoole liikuma.
Mitte mitu ööd tagasi hõikasin unes "Oh, a challenge" kui mulle näidati puidust treppi millelt värv hakkas kooruma ning millest üles minemine oli keelatud. Arvake, kas ma läksin. Peedist pesumasinale trumlit ei teinud, kuid see oleks huvitav kogemus.
---------------------
Offtopicus küsimus suurele ringile. Juureldakse selle üle, et kui metsas langeb puu ning keegi seda ei näe ega kuule, kas see ikka juhtub. Kuigi järgmine küsimus peaks arvatavasti mõne vastasoo blogis esindatud olema, lisan selle siiski siia: Kui metsas, kus on vaid üks mees, kes räägib ning ükski naine ei kuule teda, kas ta arvamus on siis ikka vale?
0 comments:
Post a Comment