Jun 28, 2009

Jaanipäeva järelkaja

Tore, et aastas on paar sündmust, kus toimub massiline grillimine. Mina sain oma hemoglobiini korda - kui uskuda sääskede maitset - ja olin jaanipäeval mõnusalt puretud. (Tartu vereimejatele ei kõlba ma siiski veel.) Kuna ilm oli niiske ning korra tuli isegi vihma, olid platsis kõhtjalgsed. Ma polnud kunagi teo käest hammustada saanud, nüüd on ka see kogemus olemas. Ning selle päeva parim hetk oli see, kui ma õues natukene capoeirat tegin ning minu käest küsiti: "Käid capoeira trennis?". Inimene, kes jagas minu vaimustust!!

Väheteatud fakt: Vihmaga jaanipäev on nüüdseks juba traditsioon. Viimati juhtus kogu Eesti kuiv sel päeval olema aastal 1989, 20 aastat tagasi. Kuna ma olen sündinud natuke pärast jaanipäeva, siis minu eluaja jooksul ei ole olnud jaanipäeva, kus kogu riigis mitte kuskil ei sajaks.

Reede veetsime heade mõtete linnas. Pärast Tartut, kus käisime tunnistamas, kuidas mu sõtse saab ülikooli käest paberid, mis tõestavad, et tal on kraad, korraldasime kodus uue grilli. Sujuvalt sai sellest ka minu kahekümnenda sünnipäeva tähistamine. Birthday came early this year. Korra sai ka Twisteris endale sõlm sisse keeratud. Capoeirast on kasu, tegin mõned minutit silda ning olingi võitja.

0 comments: