Jun 5, 2009

Karmavõlad

Viimase aja sündmusi arvestades (nii mõnegi kohta sobib fraas 'You're my torture with no end, I guess I could call you my 'eternal friend'.) olin veendunud, et oman karmavõlga. Lisaks sellele närve pole enam ollagi - piisab vaid sääsel vastu seina lennata, et ma karjatades ehmuks (kellele meeldis mind ämblikega terroriseerida, hetkel ei peaks te isegi mitte pingutama); pimedas toas üksi olek tekitab hirmujudinad; pisimagi veretilga nägemine suudab mind tunde üleval hoida öösiti ning kui ma lõpuks jäängi magama, siis on sealt verd tunduvalt suuremates kogustes. Elagu õudukad!

Tänapäeval on info leidmine inimestele üpriski kergeks tehtud, seega hakkasin uurima karmavõla kohta ning avastasin huvitavat materjali. Näiteks, et selle suurust ning omamist on võimalik välja arvutada. Tuleneb teooriast, et inimesed sünnivad pärast surma uuesti, uues elus on eelmise elu karmavõlg juhul kui see saadi. Uuestisünni aeg sõltub karmavõlast jne. Pikk jutt lühidalt, minu numbrite kohaselt karmavõlg puudub.

Arvutuste tulemusi kinnitas fakt, et ma leidsin postkastist plaadi, mida pole Eestis müügil. Enamgi veel, seda oli saada vaid LaFee kontserttuurilt. Ja mina oman seda albumit, jällegi - pühendusega! Jutt käib Marya Roxxi uuest plaadist "Payback time". Plaat, mille iga looga suudan ma end samastada.

Sellest hoolimata, ma küpsetan. Te kõik teate, mis see tähenda. (ma küpsetan kui vihane olen / mõelda tahan - toim.) Kes külla tuleks, see nälga ei jääks. Tegelikult oleks isegi valik.

Mulle öeldi eile, et karmavõlg on lihtsalt ilusam väljend, et mitte öelda "ma keeran asjad nässu". (Nagu "motivatsioonipuudus" on ilusam väljend laiskusele.) Kui üks teguviis viib hävingule, siis järelikult.. tuleb teha teisiti.

0 comments: